Reedel kirjutas ajakirjanik Katariina Krjutškova Äripäevas Reformierakonna 1999. aasta riigikogu valimiskampaania rahastamisest. Tal õnnestus saada enda kasutusse Reformierakonna tollast kampaaniat 2,1 miljoni krooniga rahastada aidanud ettevõtte R-Hooldus pangakonto väljavõte. Sellest dokumendist selgub, et 15 aastat tagasi aitasid Reformierakonna võimule salapärased abilised, kes tassisid partei kassase sularahapakke.

Selle teema tõstatamise kohta on kriitikud öelnud, et pole mõtet sorida nii ammustes asjades. Sularaha kasutati toona oluliselt rohkem ja sellest pole midagi imelikku, et ligi miljon krooni sulas laekus lühikese aja jooksul ühele erakonnale. Reformierakonna praegune peasekretär Martin Kukk ütles Delfile, et toona oli poliitiline kultuur ja seadused teistsugused ja vaevalt seadust rikuti.

Tegelikult ei ole küsimus selles, kas seadust rikuti või mitte. On mitu põhjust, miks see ammune reformierakondlastega seotud R-Hoolduse nimelise firma juhtum on ka praegu oluline.

Esiteks. Ilmnesid uued faktid. Meedias kirjutati R-Hooldusest kohe pärast 1999. aasta valimisi, kuid siiani on jäänud varjatuks, kust tuli sellesse reformierakondlaste juhitud firmasse raha. Ajakirjanik hakkas R-Hoolduses toimunu vastu taas tundma suuremat huvi pärast selle aasta alguses taas tõstatunud VEB-fondi teemat. Seetõttu õnnestuski ajakirjanikul paar kuud tagasi saada enda kasutusse Siim Kallase, Andres Lipstoki ja Märt Raski juhitud R-Hoolduse pangakonto väljavõte. Lisaks õnnestus leida üks toonaste sündmuste juures olnud allikas, kes oli nõus (küll anonüümselt) rääkima, kuidas täpsemalt sularaha pangakontole jõudis.

Selgus, et R-Hooldusega seotud endiste Reformierakonna juhtide Heiki Kranichi, Andres Lipstoki ja Märt Raski varasemad jutud selle firma tuluallikatest ei pidanud paika. Ma tean, kes on see anonüümne allikas ja saan kinnitada, et see inimene oli 15 aastat tagasi Reformierakonnas toimunuga hästi kursis.

Teiseks. 1999. aasta riigikogu valimiste tulemused olid Reformierakonnale ja Eesti sisepoliitikale tervikuna väga olulised. Nende valimiste järel tuli Reformierakond võimule ja on katkematult valitsenud Eestit 15 aastat. Seetõttu on endiselt oluline teada, kes on need salapärased toetajad, kes aitasid toona Reformierakonda.

Kui teame Reformierakonna salapäraste toetajate nimesid, siis saame ka hinnata Reformierakonna võimuloleku ajal tehtud otsuseid. Saame vastused küsimustele, kas Reformierakond on pidanud võimu kasutades oma salapärastele abilistele tegema mõne heateo. Kas see teene on olnud näiteks Vene ettevõtjatele Eesti kodakondsuse äritsemine, mis looritati Eesti riigile erakordsete teenete auväärse sildiga?

Kolmandaks. R-Hooldusega seotud poliitikud on teinud väga kõrge tähelennu ja mõjutavad kas senimaani või siis mõjutasid aastaid Eesti elu. Pärast 1999. aasta riigikogu valimisi sai Siim Kallasest rahandusminister, Märt Raskist justiitsminister, Heiki Kranichist keskkonnaminister, Andres Lipstokist riigikogu majanduskomisjoni esimees. Täna on Kallas Euroopa Komisjoni transpordivolinik, Rask riigikohtu esimees, Kranich juhib riigifirmat Eesti Loto, Lipstok oli kuni eelmise aasta suveni Eesti Panga president.

Sellistel ametikohtadel olevatelt inimestelt eeldatakse ausust ja avatust. Ainult nende meeste poliitilise karjääri rahaasjade läbipaistvus aitab tagada seda, et nimetatud ametid pole mõne rahastaja poolt mõjutatavad.

Või mis veelgi hullem, Kallas, Lipstok ja Rask on öelnud, et nad ei teadnud nende juhitava ettevõtte rahaasjadest midagi. See tähendab, et hilisemad riigikohtu esimees, keskpanga president ja Euroopa Komisjoni transpordivolinik olid nõus olema tankistid. Kui nad ei tundnud huvi ühe pisifirma rahaallikate vastu, siis kuidas me saame olla kindlad, et nad ka oma mõjukatel ametipositsioonidel ei ole täitnud aeg-ajalt tankisti rolli?

Neljandaks. Lisaks sularahamaksetele tegi 1999. aastal R-Hoolduse pangakontole üle miljoni kroonise ülekande firma nimega Teabekoda. Selle reformierakondlaste ettevõtte juhtide hulgas oli Meelis Atonen, kes praegu kuulub ise erakondade rahastamise järelevalve komisjoni. Atonen keeldus avalikustamast R-Hooldusele tehtud rahaülekannete tagamaid. Erakondade rahaasjade üle ei saa pidada järelevalvet inimene, kelle puhul on tekkinud kahtlus, et ta ise on varem osalenud ühe erakonna rahastajate varjamiseks loodud skeemides.

Viiendaks. R-Hoolduse rahastatud valimiskampaaniast on möödas 15 aastat, kuid ikka veel ei julge asjaosalised avalikustada, kes olid toonased rahastajad. Jätkuv varjamine viitab sellele, et see aastaid tagasi kasutatud rahastamisskeem on oluline ka praegu.

R-Hoolduse juhtumi valguses ei ole üllatav, et Reformierakond sattus eelmisel aastal rahastamise ja valetamise skandaali. Selle erakonna noorliikmetele on tehtud juba aastaid tagasi selgeks, et vassimine ja rahastajate varjamine on olnud erakonnas norm ja see ei takista edukat poliitilist karjääri või pääsu võimule.

Tegemist on Vikerraadio päevakommentaariga. Kõiki päevakommentaare täismahus võib kuulata SIIT.