Eelmisel aastal oli oma kodudest sunnitud looduskatastroofide ja näljahädade tõttu sunnitud lahkuma ligi 40 miljonit inimest, enamus neist Aasias ja Aafrikas. Siiski ei pruugi toiduainete kättesaadavus olla pelgalt kolmanda maailma probleem, nagu me oleme harjunud mõtlema. Statistika kinnitab, et isegi edukas väikeriik Eesti on igal aastal saanud teistelt riikidelt tuhandeid tonne toiduabi (saab seda siiani). Isegi suurriigid Saksamaa ja Venemaa eelistavad näiteks põllumajandussaadusi eksportimise asemel sisse tuua.

Põhimõtteliselt peaks see ju olema märk sellest, et valmistutakse toiduainete puuduseks. Põhjus pole tingimata selles, et maailm ei suudaks oma põllumaaga inimkonda ära toita, vaid selles et põllumaad kasutatakse üha enam loomasööda ja biokütuse lähtematerjali tootmiseks. Loomasööta on aga vaja selleks, et saaks rohkem kotlette vitsutada...

Sellised tömbid rustikaalsed probleemid kipuvad muidugi ununema ajal, kui poliitikud ja suured mõtlejad kogu maailmas armastavad rääkida sellest, kuidas me elame murrangulistel aegadel, maailma majandus nihkub itta, riikidevahelised jõujooned muutuvad ja internet muudab meie mõtlemist.

Kindlasti on tegemist oluliste teemadega, aga arvestades põllumajanduse ümberprofileerumist kütusetootmisele ja loomasöödale võib küsimus "mida süüa?" enam mitte nii retooriliselt kõlada. Pole hullu. On olemas ka lihtne lahendus.

ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsioon teatas vaid mõne päeva eest, et tõugud ja putukad oleks kõige keskkonnasõbralikum viis tohututes kogustes toidu tootmiseks ja põllumajanduse keskkonnakoormuse vähendamiseks. Kui vaid lääne inimesed suudaks oma vastikustundest üle saada.

Putukad on proteiine ja mineraale täis tuubitud ja neid leidub kogu maailmas enam kui küll. Kui kaks miljardit inimest maailmas on suutelised putukatega lausa maiustama, peaks selleks olema võimelised ka lääne inimesed, tõdeb raport. Organisatsiooni arvates tuleks juba üsna varsti hakata mõtlema putukate kasvatamisele söömiseks, et vältida võimalikke näljahädasid.

Kõigele lisaks paljunevad putukad kiiresti, kasvavad ruttu ja nende ökoloogiline jalajälg on üsna väike. Ja mis veelgi olulisem - putukaid võiks kasutada ka loomasöödaks. Kõik see tohutu maa-ala, mis kulub praegu loomasöödaks mõeldud soja, maisi ja muude teraviljade kasvatamiseks, võiks jääda kurnamata ja loomad võiks saada oma peatoiduse putukatest tehtud nodist. Näiteks kärbsevastsetest, nagu raportis pakutakse.

Miks siis ikkagi seni sellist mõistlikku ettepanekut kuulda pole võetud? Nagu teatab organisatsioon oma raportis, on kõige suurem takistus lääne tarbijate eelarvamused ja toitumisharjumused, aga toiduainetööstus ja restoranid võiks siinkohal midagi eelarvamuste vastu võitlemiseks ette võtta.

Putukate söömine võib praegu kõlada tõepoolest üsna naeruväärse mõttena, aga loo mõte on vast selles, et sellal, kui me kõik otsime märke muutustest börsil, maailmakaardil või tähemärkides, võivad need muutused toimuda märksa kiiremini juba meie toidulaual.

Muutustega kaasneb alati teatav ettearvamatus ja kuigi maailmapoliitika ning majandusmured puudutavad ühel või teisel moel meid kõiki, võivad muutused tulla ka sootuks teisest kandist ning seada kõik senised mured hoopis teise perspektiivi. Tühja kõhtu kannatades ei ole enam eriti oluline, mis nahavärvi on sinu naabrimees või mis keelt räägitakse kõrvaltänaval. Nälg puudutab ühtemoodi kõiki ja ei ole varsti ilmselt enam vaid kolmanda maailma probleem. Õnneks on lahendus olemas.

Nii et krõmps krõmps, jätku rohutirtsu. Ja valmistugem muutusteks. Esialgu toidulaual.

Tegemist on Vikerraadio meediateemalise päevakommentaariga. Kõiki päevakommentaare täispikkuses on võimalik kuulata SIIN.