Streigis osales rohkem kui 400 õppeasutust.

"Praeguse info põhjal saame aga kindlalt öelda, et tänane hoiatusstreik näitas kuivõrd suur hulk haridustöötajaid on valmis tegutsema ühiselt selle nimel, et õpetajate palk tõuseks viimaks konkurentsivõimelisele tasemele," ütles EHL-i esimees Reemo Voltri.

Voltri sõnul on aktiivse osalemise taga suurel määral õpetajaskonna seas levinud rahulolematus, mis on viimastel aastatel ka üha rohkem tõusnud.

"Seda peamiselt ikka suure töökoormuse ja vastutuse tõttu, mis ei ole tasakaalus õpetajate palgaga. EHL-i viimane uuring kinnitas, et 69 protsenti Eesti õpetajatest on viimase aasta jooksul kaalunud ametist lahkumist. Peamised mõjutajad on just suur töökoormus ja madal palk," sõnas Voltri.

Kolmapäeval kell 15 toimub järgmine õpetajate töötasu alammäära läbirääkimiste voor haridus- ja teadusministeeriumi Tallinna hoones.

EHL taotleb, et õpetajate töötasu alammäär tõuseks 2027. aastal prognoositava Eesti keskmise palga tasemele ehk 2312 euroni. Praegu on õpetajate töötasu alammäär 1970 eurot.

"Proovin olla optimistlik, kuigi oleme viimaste nädalate jooksul näinud, kuidas valitsus on tasapisi taganenud lubadusest viia õpetajate töötasu 120 protsenti riigi keskmisest palgast," nentis Voltri.

Teisipäeval toimunud hoiatusstreik kestis ühe tunni: alusharidusasutustes kell 8–9 ning üldharidus- ja kutseõppeasutustes kell 9–10.

EHL jätkab streigijuhtidelt tegelike osalejate andmete kogumist ning avaldab lõpliku osalejate arvu pärast andmete koondamist.