Venemaa uurimiskomitee esindaja Vladimir Markin tuletas meelde, et Novaja Gazeta ajakirjaniku surma põhjuste objektiivseks väljaselgitamiseks algatas uurimiskomitee 2008. aastal kriminaalasja ning juurdlus kestab tänaseni, vahendasid Interfax ja Ehho Moskvõ.

Markin avaldas samas arvamust, et ajakirjaniku surma kriminaalse versiooni võib praegu juba välistada. Tema surma olevat põhjustanud toksikoloogiline epidermaalne nekrolüüs ehk Lyelli sündroom, millesse tahtlikult nakatada ei saa. Seda näitasid Markini sõnul ka kolm läbi viidud ekspertiisi.

Novaja Gazeta peatoimetaja Dmitri Muratov aga peab uurimiskomitee esindaja seisukohti ennatlikeks. Muratov avaldas imestust, et uurimiskomitee viitab Prantsuse ekspertiisile, mis polegi veel lõppenud. Peatoimetaja lisas, et Štšekotšihhini surmaga seotud küsimusi on uurimiskomiteele esitada veel piisavalt.

Štšekotšihhin saavutas laiema tuntuse 1980ndate lõpul, 1990ndatel uuris ta korrputsiooni Venemaa võimukoridorides. Alates 1996. aastast töötas ta Novaja Gazetas. Ta oli ka riigiduuma saadik.

Vikipeedias on märgitud, et Juri Štšekotšihhinit peeti väga usaldusväärseks ajakirjanikuks. Teda ähvardati, jälitati ning varastati tema artikleid. Mõni ähvarduskiri jõudis kohale veel pärast tema surma.

Štšekotšihhin suri 3. juulil 2003 53aastasena pärast lühiajalist ägedat haigust. Novaja Gazeta peatoimetaja asetäitja Sergei Sokolovi sõnul muutus štšekotšihhin paar nädalat enne surma "põduraks vanuriks", kellel langesid juuksed massiliselt välja, kehalt eemaldus peaaegu täielikult nahk ning kõik siseelundid lakkasid üksteise järel funktsioneerimast.