Teaduspreemia laureaat: teadus vajab arenguks rahva ja riigi toetust

Teaduste akadeemia saalis anti täna kätte 2013. aasta riigi teadus-, kultuuri- ja spordipreemiad ning Wiedemanni keeleauhind, vahendasid ERRi raadiouudised.
Teaduse elutöö preemiad said kätte Maie Kalda ja Enn Mellikov. Mellikov pidas tänukõne kõikide teaduspreemia laureaatide nimel ning tuletas valitsusele meelde, et teadus on kallis.
"Tänapäeva teadus on väga kallis, selleks on vaja rahva ja valitsuse toetust," ütles professor Mellikov ning kinnitas, et Eesti teadlased suudavad ka tulevikus rõõmustada eesti rahvast.
"Akadeemik Harald Keres on öelnud, kes eales tahab teha midagi tõsiväärtuslikku, teeb seda kindlasti teaduslikult. Just see on koht täna siin, mil aru saada ja täna on see päev, et aru saada, et Harald Kerese tõdemust on vaja meeles pidada," lausus Mellikov.
Riigi preemiate kätteandmist alustades ütles peaminister Andrus Ansip, et elu viivad edasi tarkus ja uudishimu.
"Alguses on vaja uudishimu ja nendel, kellel läheb hästi, nendele tuleb ka tarkus. Teie, lugupeetud laureaadid, olete oma elus teinud tarku otsuseid, teie töö on viinud Eestit edasi," lausus Ansip.
Aaviksoo: keel on eestlaste identiteedi osa
Viidemanni keeleauhinda Valve-Liivi Kingisepale kätte andes ütles haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo, et auhind on meie rahvale ja riigile olemuslikult tähtis. "Me tajume keelt oma identiteedi osana," rõhutas Aaviksoo.
"Meie säilimine sünnib suuresti läbi emakeele ja emakeel omakorda ei säili ainult seeläbi, et me kõik seda kalliks peame, oskame ja armastame, vaid siis, kui me seda mõistame, oskame teda näha iseseisvana arenemas koos meie rahvaga," rääkis Aaviksoo.
Kingisepp on eesti vana kirjakeele uurija. Ta osutas sellele, kui palju annab meile 16. ja 17. sajandi eestikeelsete tekstide uurimine.
"Kui neisse süveneda, neid mõistma ja mõtestama õppida, kuuleme uurijatena kauge aja eesti keele kaja, mis kannab meieni märke meie esivanemate mõttemaailmast. Sajandeid püsinuna on see rikkus, millele toetub meie tänane keelekasutus ja maailmapilt," ütles Kingisepp.
Viimase aja üks kõige enam räägitud näitus on olnud "Mood ja külm sõda", mille kureerimise eest sai riigi kultuuripreemia kaasaegse kunstiga tegelev Eha Komissarov, kellel on kevadeks valmimas uus projekt.
"Järgmine kunsti kandepinda laiendav üritus saab olema selle aasta kevadel ja teemaks on "Aedade järelelu", nagu kunstnikud näevad aeda, kuidas nemad seda mõtestavad," ütles Komissarov.
Toimetaja: Rutt Ernits











