"Pealtnägija" uuris hooaja lõpusaates oma kangelaste edasist käekäiku ({{contentCtrl.commentsTotal}})

"Pealtnägija" võttis oma 13. hooaja viimases saates kajastatud lood kokku ja uuris, mis sai saatekangelastest edasi ning kui palju suudeti sündmusi mõjutada.
22-aastase Diana Aitai hukkumine kaaneta kaevus suhteliselt käidavas kohas Pärnu linnas oli traagiline, aga veel rohkem tekitas vanemates trotsi ning kibestumist, et andeka neiu surma eest ei vastutanud juriidiliselt keegi ja uurimine lõpetati.

Tänu saatele tuli lagedale uusi tunnistajaid ja kolm nädalat hiljem taasavas riigiprokuratuur uurimise. Kriminaalasi on praegu politsei menetluses, kes püüab jätkuvalt kaevu omanikku kindlaks teha ning võimalikku süüdlast tuvastada. Asi on seda drastilisem, et omaaegne Pärnu parim õpilane Diana ei ole ainus. Pärast teda kukkus Eestis katmata šahti veel üheksa inimest, kellest kolm hukkusid. See kasvatab ainuüksi viimase kahe aasta kaevusurmade arvu juba seitsmeni.

Positiivse poole pealt - tehnilise järelevalve amet ja päästeamet algatasid kevadel kampaania, kus "Teeme ära!" talgute käigus teatati 68 katmata kaevust või sarnasest ohtlikust rajatisest. Jätkuvalt võib neist teada anda lühinumbril 1524. Diana lähedased hoiavad aga mälestust elus - jaanuaris korraldati selleks luule- ja muusikaõhtu. Tema hukkumispaigale tuuakse lilli tänase päevani.

Tõnu Samueli paljastus - kivike, mis vallandas laviini

Septembri lõpus avalikustas IT-ekspert Tõnu Samuel "Pealtnägijas", et üle 63 000 Eesti domeeniomaniku andmed vedelesid laokil massiivse turvaaugu tõttu Eesti interneti sihtasutuse ehk EISi süsteemis.

Turvaaugu avastamine oli osa Samueli ja teiste internetiaktivistide pikaajalisest kampaaniast paljastada ebakompetentsus ja onupojapoliitika sihtasutuses, mis haldab ee-lõpulisi domeene. EIS omakorda leidis, et parim kaitse on rünnak ning tegi kaebuse politseisse, mispeale Tõnu Samuel tunnistatigi kuriteos kahtlustatavaks.

Kivike suudab aga panna veerema laviini. Eeskätt just Eesti Ekspress jätkas EISi probleemide paljastamist ja surve läks lõpuks nii suureks, et lahkuma pidid algul juhatuse liige Jaak Lippmaa ning seejärel - eelmisel nädalal - sihtasutuse juht Marek-Andres Kauts. Sellega ei ole aga sihtasutust ümbritsevad segadused kardetavasti läbi.

Mis puudutab aga Tõnu Samueli, siis tema töötab praegu Jaapanis, teda puudutav kriminaalasi pole kaheksa kuuga kuhugi jõudnud ja hoopis Samuel nõuab nüüd Jaak Lippmaalt avalikku vabandamist enda vargaks nimetamise pärast. Alles läinud nädalal saatis EIS laiali kirja, milles teatab muudatustest turvaprotokollides, mis tulenevad Samueli avastatud veast.

Enim laineid löönud lugu tõi päevavalgele elamislubadega äritsemise

"Pealtnägija" hooaja ilmselt enim laineid löönud lugu tõi päevavalgele, kuidas IRLi poliitikud Indrek Raudne ja Nikolai Stelmach aitasid Vene miljonäridel saada Eestis fiktiivseid elamislube. Mitte ainult ei osalenud kunagised äraostmatud valeandmete esitamises, vaid tegid poliitikuna varjatud lobi elamislubade kvoodi muutmiseks ja muude Vene ärihuvide eduks.

Üllatavalt kiiruse ja otsekohesusega mõistsid riigi tippjuhid saate järel Stelmachi ja Raudse tegevuse hukka. Kulus vaid 48 tundi, kui Raudne ja Stelmach lahkusid IRList ning esimene riigikogust ja teine linnavolikogust. Häälekalt nõuti ka siseminister Ken-Marti Vaheri lahkumist. Minister jäi küll ametisse, aga erakonnast astus skandaali tõttu välja lõpuks rohkem kui 100 rahulolematut liiget.

Ajakirjandus järelnoppis mõnuga Stelmachi ja Raudse klientide nimekirja ning üksteise järel leiti sealt päev-päevalt üha piinlikumaid nimesid. Selgus, et poliitikud olid maale aidanud vene kriminaale.

Kuus kuud pärast avapauku "Pealtnägijas" pole lugu kaugeltki vaibunud, aga vahekokkuvõttena võib öelda, et ameti kaotas kaks poliitikut, nii siseministeeriumis kui politseis viidi läbi sisejuurdlused, mille tulemusena algatati 65 elamisloa tühistamine, ning algatati seadusemuudatus, et elamislubade väljastamise tingimusi täpsustada. Afääri uurimiseks moodustati ka parlamendi erikomisjon.

Politseis on töös koguni kolm kriminaalasja, mis on otse või kaudselt seotud elamislubade afääriga, neist viimane algatati kaks nädalat tagasi just parlamendi erikomisjoni avalduse alusel.

Ometi on seni kindla vastuseta üks oluliseim küsimus - kas Stelmachi ja Raudse sõbrad ning parteikaaslased - ministrid Juhan Parts ja Ken-Marti Vaher olid elamislubade ärist teadlikud ning kas tänu sellele läks Kooli tänava ärimaja bisnis näiteks siseministeeriumi haldusalas oluliselt libedamalt?

Viimase vindi niigi tavatule loole lisas korrumpeerunud kaitsepolitseiniku Indrek Põdra vangimõistmine tänavu mais. Selgub, et muude sigaduste hulgas püüdis ta ka elamislubade skandaalist kasu lõigata. Võttes aluseks Eesti Ekspressis avaldatud Stelmachi ja Raudse klientide nimekirja, hakkas ta venelastelt altkäemaksu nõudma. Kui Põder üritas Vene allilmamehe Sergei Lalakini pojalt Mihhaililt välja pressida miljonit eurot, väitis venelane solvunult, et ta juba maksis Stelmachile 50 000 eurot elamislubade saamise eest tööraha.

PERHist vallandatud arst lahkus kodumaalt

Aasta esimeses saates rääkis Eesti üks tuntum südamearst Hasso Uuetoa, miks ta Põhja-Eesti regionaalhaiglast päeva pealt vallandati. Tavatult avameelses intervjuus väitis Uuetoa, et vallandamise taga on suurhaiglate vaheline konkurents, ärapanemine ja ärihuvid, mis mõnikord varjutavad isegi selle, mis on tegelikult patsiendile parim.

Täpselt nädal tagasi pühkis Uuetoa kodumaa tolmu jalgelt ja asus tööle Rootsi, Göteborgi Sahlgrenska haiglasse. 58 patsiendist, kes doktor Uuetoa vallandamise hetkel tema lõikust ootasid, on viimastel andmetel opereeritud vaid viis. Iroonilisel kombel ostis PERH tema asemel sisse just spetsialisti Rootsist, kes käib aeg-ajalt mere tagant siin protseduure tegemas.

Lisaks tegi Hasso Uuetoa teoks ka lubaduse ja nõuab kohtu kaudu PERHilt alusetu vallandamisega seoses üle poole miljoni krooni ulatuses saamata jäänud töötasu.

Minister pidi "Pealtnägija" tõttu riigikogule aru andma

Kõige teravama vastasseisu võimudega põhjustas lugu eurorahade kuritarvitamise kahtlusest Aardla Maaparandusühingus. Kriitikute sõnul tehti Tartu külje all asuval märgalal PRIA rahade eest muuhulgas mõttetu tee, kaevati olematuid kraave ning teeseldi vee ära pumpamist. Ehkki pettus avastati juba 2009 ja PRIA nõuab kogu 3,6 miljoni krooni suurust toetust tagasi, siis on sellega seotud kriminaaluurimine veninud nii kaua, et asja ähvardab aegumine. Kohalike meelest pole selline administratiivne praak ja saamatus juhus.

Pärast saadet kutsuti põllumajandusminister riigikogu ette raha jagamise kohta aru andma. Minister pritsis Toompeal tuld ja tõrva ning süüdistas saates esinenuid valetamises. Aga kui "Pealtnägija" teema uuesti ja veel põhjalikumalt ette võttis, tuli eurorahade eraldamises välja senisest veel suurem segadus.

Põllumajandusminister kutsuti nüüd teist korda parlamenti aru andma ja möönis küll pisikesi ebatäpsusi, aga mingit süüd enda alluvatel ei näinud. Seeder usub, et politseijuurdlus toob tõe päevavalgele. Paraku on see tänaseks kestnud juba ligi 900 päeva ning konkreetseid lubadusi prokuratuur ei anna. Võimalik kuritegu aegub aga järgmisel aastal ning halvemal juhul peab Eesti riik raisatud abiraha ise Euroopale tagasi maksma.

Peale selle tõi poldri lugu palju uusi vihjeid seoses PRIA toetuste väärkasutamisega ja paraku ei jäänud see minister Seederile viimaseks korraks, kui teda tänavu "Pealtnägija" pärast Toompeale aru andma kutsuti.

Eesti Eine maksis valeandmete abil saadud euroraha tagasi

Kasutades välja lekkinud dokumente sundisime haiglate toitlustamisega tegelevat Eesti Einet kaamera ees üles tunnistama, et firma pettis valeandmeid esitades PRIA-st välja 4,2 miljoni krooni suuruse eurotoetuse.

Ehkki direktor Kirss väitis, et tegu on pisikese nihkega abikõlbulikkuse kuupäevades, siis tegelikult lasub firmal kahtlus ka ehitusmaksumuse üles bluffimises ja allkirjade võltsimises.

Pärast "Pealtnägija" saadet toimus PRIA ja Eesti Eine vahel kohtumine, kus firma avaldas soovi vabatahtlikult toetus mitteabikõlbuliku summa ulatuses tagasi maksta. Kui suurest summast jutt, seda hetkel täpsustatakse.

Sellest hoolimata tegi PRIA avalduse kriminaalasja algatamiseks seoses tahtliku pettusega toetuse saamisel. Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder kutsuti järjekordselt PRIA rahade jagamisega seoses Toompeale aru andma.

Toimetaja: Karin Koppel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: