Mitut haiglat toitlustab firma, mis on saanud kümneid ettekirjutusi ({{commentsTotal}})

Foto: Kristeli videoblogi/ERR

Kolme naise toidupäevik viis "Pealtnägija" avastuseni, et mitmeid suuri riigiasutusi, sealhulgas mitut haiglat toitlustab probleemse ajalooga ettevõte Eesti Eine, millele on viimase 2,5 aasta jooksul tehtud lausa 60 ettekirjutust.

Kevadel pidasid vähidiagnoosi saanud Renate Sepp ja Kristel Ida-Tallinna keskhaiglas (ITK) videoblogi haiglatoidust. "Nõukogude ajal sellise kvaliteediga suppe ega praade ei oleks isegi üheski töölissööklas müüki lubatud," rääkis Renate "Pealtnägijale".

"Ükski selge supp ei tohi olla nii hall nagu pesuvesi. Tagatipuks see lihakogus on ka niimoodi, et eks me seal võistleme, kes kõige suurema tüki on oma supikaussi saanud," kommenteeris Renate haiglatoitu.

62-aastane Renate Sepp on elupõline kokk. Ta on teinud süüa nii koolis, poekettide suurköökides kui ka Eesti tipprestoranis. Viimati töötas ta toitlustusfirmas, kuni eelmisel suvel diagnoositi tal vähk, mis tähendas, et iga kahe nädala tagant tuli hakata käima Ida-Tallinna keskhaiglas Magdaleena üksuses keemiaravil.

Palatis kohtas Renate Ritat ja Kristelit. Renate eestvedamisel pöörduti "Pealtnägija" poole ning üheskoos kümnekonna vähihaige naisega esitati toidu kohta kirjalik kaebus ka haiglale. Naised annavad endale aru, et keemiaraviga võivad muutuda ka maitsemeeled, aga ükskõik kust mujalt pärit toit ei kutsu neis esile sellist vastumeelsust.

Kaamera ees räägib "Pealtnägijas" ainult Renate, sest juba kevadel oli teise kahe naise tervis väga halb ning nii Kristel, kes pidas videopäevikut, kui ka Rita, kes kirjutas söögi kohta arvamuse üles kirjalikult, surid tänavu suvel.

"Tähendab, et me oleme reklamatsioonid diferentseerinud kaheks. Kas on need objektiivsed reklamatsioonid või on subjektiivsed reklamatsioonid. Kui meie saame aru ja samamoodi, kui haiglate dieetõed, haiglate õendusjuhid näevad neid reklamatsioone, mis on nagu, kuidas öelda, sisutühjad, millel ei ole mõtet taga, siis nendele reklamatsioonidele me ei reageeri," kommenteeris ITK-s toitlustamist pakkuva Eesti Eine tegevjuht ja omanik Indrek Kirss.

Kirsi sõnul võisid naised fotosid haiglas söödud toitudest töödelda. "See on ju välja sorteeritud, ma võin ka sellise pildi teha. Ma teen photoshopiga samasuguse pildi sinna ekraanile," ütles ta. Saades teada, et foto pole töödeldud, lisas ta: "Kus kurat mina tean, kas on photoshop või ei ole? Ma võin ka sealt liha seest midagi välja õngitseda ja teha niimoodi, et ta ei ole esteetiline. Sellist sõud annab alati pastakast välja imeda."

Samasugust fraasi on Kirss kasutanud "Pealtnägija" eetris ka 2012. aastal, mil ta pettis PRIA-lt välja 270 000-eurose toetuse suurköögi rajamiseks Lasnamäele. Läks nii, et loo järel pidi Eesti Eine toetuse tagasi maksma ja Indrek Kirss sai soodustuskelmuse eest kriminaalkorras karistada kümnekuulise tingimisi vangistusega. Umbes kuu pärast kohtuotsuse jõustumist toimus paberil Eesti Eine juhatuse liikme muutus ning sest saati on firma omanik Kirss ametlikult ainult tegevjuht. Konks on ilmselt selles, et riigihanke seadus ei lubanud tol hetkel hankelepingut sõlmida firmaga, mille juhatuse liige on kelmuses karistatud isik.

Nii osalebki Eesti Eine edukalt hangetel ja on üks suurim toitlustusfirma Eestis, tarnides iga päev umbes 4500 toiduportsu lasteaedadest kuni riigi kaitseinvesteeringute keskuse ja Tallinna tehnikaülikoolini.

Kui kõrvale jätta Põhja-Eesti regionaalhaigla ja Tartu ülikooli kliinikum, kes teevad ise patsientidele süüa, siis sisuliselt valitseb Eesti Eine ülejäänud haiglatoitlustust. Näiteks Ida-Tallinna keskhaiglas on nende toita iga päev kolm kuni seitse korda päevas 600 patsienti.

"Ma pean ütlema, et patsiendi rahulolu uuringud toidu osas on läinud tõusujoones. Kui 2015. aastal oli toiduga rahul ainult 75 protsenti meie patsientidest, aasta tagasi, kui me tegime uue rahulolu uuringu, siis see protsent oli 89," rääkis ITK majandusosakonna juhataja Signe Roos.

Eesti Eine kohta on tehtud mitu kaebust ja kümned ettekirjutused

"Pealtnägija" poole pöördunud vähihaiged toidublogijad pole aga esimesed ega ainsad kriitikud. Viimati ületas Eesti Eine uudiskünnise, kui juunis saatis pettunud vastne ema Delfisse foto ITK-s pakutavast saiast, mis paistis olevat hallitusega. Firma väitel oli see toiduõli. Pool aastat varem ahastas šokeeriva toidu üle teine noor ema Pelgulinna sünnitusmajas, saades hommikusöögiks vaid törts piimatoodet ja saiaviilu.

Kui paljud kaebused on Kirsi sõnul pastakast imetud emotsioonid, siis "Pealtnägija" ametlikult välja küsitud andmed maalivad üllatava pildi: selgub, et veterinaar- ja toiduamet on alates 2016. aastast Eesti Einele teinud 60 ettekirjutust.

"Kindlasti võib tekkida ja olla üksikjuhtumeid, mille puhul tulebki läheneda juhtumipõhiselt ja lahendada neid - kui juhtub olema mingisugune väike saaste või nagu ma ütlesin, kärbes võib teinekord ikka supi sisse juhtuda. See veel ei nõua sellist lähenemist, et me peaksime peatama käitlemisettevõtte tegevuse," selgitas Harjumaa veterinaarkeskuse juhataja Vladimir Vahesaar.

Ettekirjutustes fikseeritud rikkumisi on seinast seina. Näiteks on justkui formaalseid kaebusi – küll ei olnud Eesti Eine toiduainetel võimalik tuvastada säilivusaega, ei võeta kolibakteri proove või polnud töötajad toiduhügieeni osas koolitatud. Aga oli ka lausa ehmatavaid kaebusi – toidust leiti klaasikild või lõikelaualt listeeriabakter, mis võib põhjustada listerioosi. See on tõsine haigus, mis avaldub palaviku ja seedehäirete või ajukelmepõletikuna, aga halvimal juhul lõppeb surmaga. 2014. aastal suri Taanis listerioosi tõttu 12 inimest, kes sõid listeeriabakteriga nakatunud liha.

Eesti Eine direktor kinnitab, et nemad järgivad kõiki norme piinliku täpsusega. Tema sõnul võib listeeriabakter sattuda lõikelauale toorainega. "Kui meil tuleb kuskilt hulgibaasist või laost toidu tooraine sisse, siis paratamatult, enne kui see toiduaine läheb töötlusesse, võib see listeeria juba puhtlooduslikult seal peal olla. Kui see on lõikelaua peal, siis jumal tänatud, siis ei ole midagi hullu. Siis on kõik korras, väga hea," rääkis Kirss.

Lõpuks taandub kõik tegelikult hanke reeglitele. Lihtsalt öeldes – kes suudab mingi hulga kaloreid odavama hinnaga pakkuda, see võidab. ITK toitlustuse hanke võitis eelmisel aastal seitmeks aastaks Eesti Eine, pakkudes hinnaks 7,3 miljonit eurot. Samal hankel oli veel ainult üks osaleja – Dussmann –, kelle pakkumine oli kaks miljonit kallim.

Aasta varem oli Lääne Tallinna keskhaigla toitlustuspakkumisel jällegi kaks sama osalejat ja võitja taaskord Eesti Eine.

"Kuigi nii vähiliit kui ka tervise arengu instituut on koostanud toredad brošüürid kus kõik räägitakse, mida tuleb süüa ja kui tervislikult ja mida vaadata ja jälgida, siis reaalajas haigla toitlustuses see üldse ei toimi. Ja kõige kummalisem ja raskem on see just sellepärast, et sealviibitud aeg, kui sa saad nii palju mürgiseid kemikaale, sa peaksid hoidma oma füüsise paigas, mille nimel sa kodus oled kogu aeg tööd teinud, siis seal nagu lõigatakse see noaga läbi," arvas Renate.

Omaette teema ongi, et mitme spetsialisti sõnul on 2002. aastal riigi poolt kehtestatud normid haiglamenüüdele ajast ja arust ning kohati juba vastu uutele tõekspidamistele. Renate aga rõhutab, et tema kaebus puudutab toitu, mitte arste, kes teevad tema sõnul suurepärast tööd.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: