Möödunud aasta alguses tähistas Avo Keerend oma 90. sünnipäeva näitusega Vabaduse galeriis, mullu sai ta Valgetähe IV klassi ordeni ning vabagraafikute ühendus valis ta aasta graafikuks.

Avo Keerend õppis graafikat 1936-1940. aastal riigi kunsttööstuskoolis ja 1940-1941 J. Koorti nimelises riigi rakenduskunsti koolis. Sõja-aastatel õppis ta maali Tallinna kujutava ja rakenduskunsti koolis Eerik Haameri juhatusel. Maaliõpinguid jätkas ta aastatel 1945-1956 Tallinna riiklikus tarbekunsti instituudis ja 1947-1949 Tartu riiklikus kunstiinstituudis.

Aastast 1947 kuulus Keerend Eesti kunstnike liitu, aastast 1951 tegutses vabakunstnikuna Tallinnas. 1950. aastate algul pühendus ta graafikale, osalt Ado Vabbe mõjul. Esialgu viljeles ta sügavtrükitehnikaid, ent 1957 läks üle linoollõikele, milles kujunes karmi stiili üheks omapärasemaks esindajaks 1950-1960. aastate vahetuse graafikas. Selle perioodi graafilistest sarjadest on paeluvamaid  "Vanad kultuurimälestised" (1963).  

1960. aastate keskpaiga värvilistes linoolsügavtrükkides ilmneb suund dekoratiivsema, ühtaegu abstraktsema laadi suunas, kümnendi teisel poolel oli Keerend avangardsemaid eesti graafikuid.

Järgnev kümnend oli n-ö realistliku reaktsiooni aeg eesti kunstis tervikuna. Kunstnikul sündis tollal ridamisi huvitavalt lahendatud natüürmorte, monumentaalne sari "Viljakus" (1977-81). 

1976. aastal sai ta Eesti NSV teenelise kunstniku aunimetuse. Tollal töötas ta palju ka raamatugraafika ja eksliibrise vallas. Illustratsioonide eest Christopher Marlowe’ "Tragöödiatele" (1983) sai ta Jaan Jenseni nimelise raamatuillustratsiooni preemia.

1980. aastatel naasis ta uuel tasemel geomeetrilis-abstraktse ja dekoratiivse suuna juurde, kasutades põhiliselt plastikaat- ja kõrgtrükki. See pööre mõjus taas uudselt.

1986. aastal määrati talle Tallinna VII graafikatriennaali peapreemia, 1987. aastal sai ta Kristjan Raua nimelise aastapreemia, 1989. aastal Eesti NSV rahvakunstniku aunimetuse. Tema looming on saanud auhindu ja medaleid ka rahvusvahelistel näitustel.

Oma geomeetrilis-konstruktiivset liini arendas kunstnik 1990-2000. aastatel edasi sarjades "Modulatsioonid", "Korrelatsioonid", "Visioonid", "Labürindid" jt., suutes vältida monotoonsust, üha üllatades leidlikkuse ja laitmatu maitsega. 1998. aastal oli rahvusraamatukogus väljapanek "Avo Keerend - 50 aastat raamatuillustratsiooni". Tema näitused toimusid 2005. aastal Eesti Panga galeriis, 2006. aastal kunstihoone galeriis jne. Tema panust eesti graafikasse kroonis 2001. aastal Wiiralti preemia elutöö eest.

Suurepärast kunstnikku ja head kolleegi mälestavad sügavas kurbuses ning avaldavad kaastunnet lahkunu omastele Eesti kunstnike liit, vabagraafikute ühendus, Eesti kunstimuuseum ja Tartu kunstimuuseum.