Ida-Virumaal seisavad paljud ehitusprojektid ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Ida-Virumaal on majandussurutise ajal kavandatud ehitusprojektidele raske ehitajaid leida; põhjuseks peetakse avaliku sektori bürokraatlikku asjaajamist ja heitlikku ehitusturgu.
Narvas on suurematest välisrahastusega projektidest takerdunud Joaoru puhkeala arendamine, Kalevi jalgpallistaadioni ehitus, Jõesadama arendus ja lossipargi rekonstrueerimine. Naaberlinnades kannatavad Narva-Jõesuu rannaala arendamise ja Jõhvi promenaadi projektid, vahendasid ERRi raadiouudised.

Ehitushangetele kas ei tule pakkumisi üldse või on pakkumised võrreldes eelarvetega ülikallid.

Näiteks Narva lossipargi rekonstrueerimise hankele laekus vaid üks pakkumine, mille hind oli umbes kaks korda suurem kui projekti eelarves sellele vahendeid ette nähti.

Narva muuseumi direktori Andres Toode sõnul peitub peamine põhjus heitlikkus ehitusturus ja ehitajate nappuses.

"Eesti turul on vähe tegutsejaid, eriti suurte projektide võimelisi firmasid. Samas suurte firmade võimekusele vastavaid projekte tuleb korraga palju, siis eks nemad dikteerivad hindu ka. Eesti ehitusturu omapära tõttu hinnad kõiguvad. Ma ei tea ühtegi teist valdkonda, kus kolme aastaga võiksid hinnad kahekordistuda, siis tuleb mingisugune kehv majandusolukord ning paari aastaga hinnad kukuvad kaks korda ja siis nad tõusevad uuesti kaks korda," rääkis Toode.

SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendusel õnnestus Narva logistika- ja tööstuspargi taristut ehitama hakata kolmandast hankest. SA juhatuse esimehe Teet Kuusmiku sõnul on teatud risk avaliku sektori hangetesse sisse programmeeritud, kuna projektide realiseerimise tähtajad on üsna pikad.

"Ettevalmistav protsess ja projektdokumentatsioonide ettevalmistamine võtab oma teatud aja. Pärast seda on rahaliste vahendite taotlemine, rahaliste vahendite eraldamise otsustamine ning pärast mida on veel teatud toimingud, mis on vaja teha, enne seda kui on võimalik riigihange välja kuulutada. Selle aja jooksul asjad muutuvad," sõnas Kuusmik.

Teise põhjusena tõi Kuusmik välja selle, et kui erasektor saab ehitajaga lepinguid sõlmida läbirääkimiste tulemustel, siis avalikus sektoris seda võimalust ei ole. "Kuna bürokraatiat on rohkem, on pakkujaid ehitusettevõtete poolt vähem ja kuna see süsteem ei ole nii paindlik, siis tihti lähevadki need riigihanked lõhki," lisas ta.

Takerdunud projektidega edasiminek eeldab tegevuste kärpimist, odavamate lahenduste valimist või lisarahastamist. Liigset raha omavalitsustel aga pole.

Näiteks Narva Joaoru puhkeala arendamise ehitushange jagati kaheks - vähemtähtsad tööd lükati tulevikku. Ka Narva lossipargi renoveerimisel minnakse teisele hankele, vähendatakse tööde mahtu ja kaalutakse odavamate materjalide kasutamist, seda tingimusel, et see ei sea ohtu projekti eesmärke.

Toimetaja: Inga-Gretel Linkgreim

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: