Suri maalikunstnik Nikolai Kormašov ({{commentsTotal}})

Nikolai Kormašov (28.
Nikolai Kormašov (28. Autor/allikas: august 1929 - 22. august 2012) Kalju Suur
Kolmapäeval suri oma 82. eluaastal Eesti kunstnike liidu auliige, maalikunstnik Nikolai Kormašov.
Nikolai Kormašov sündis 28. augustil 1929 Muromi oblastis. Ta õppis aastatel 1947-1951 Ivanovo kunstikoolis ja 1951-1957 Eesti kunstiakadeemias. Pärast lõpetamist jäi Kormašov vabakutselisena tööle Tallinnasse ning temast sai sillaehitaja vene realistliku maalitraditsiooni ja eesti kunsti eksperimenteerivamate vormiotsingute vahel, teatas Eesti kunstnike liit (EKL).

Olles aastast 1959 EKLi liige, pälvis ta 1975. aastal oma loomingu eest Eesti NSV teenelise kunstniku aunimetuse. 1980. aastal sai Kormašov Eesti NSV rahvakunstnikuks. 1999 autasustas Eesti riik teda Valgetähe IV klassi teenetemärgiga.

Kormašov oli suurim Vana-Vene kunsti asjatundja Eestis, tema ikoonimaalist inspireeritud eetiline ja esteetiline väärtussüsteem sai aluseks 1960. ja 1970. aastate Eesti maalikunsti jaoks oluliste teoste loomisel.

Nikolai Kormašov oli Eesti maalikunsti üks parima värvivaistuga koloriste, kes kasutas võrdselt nii tugevaid kontrasttoone ja vastandvärve kui pehmeid ja harmoonilisi akorde. 1974. aastal sai ta maalide "Minu Eestimaa" 1973 ja "Pojad I-II" 1972, 1973 eest Kristjan Raua nimelise kunsti aastapreemia.

Kormašovi 1980. aastate poeetiline maalikeel põlistas Setumaa ainetel loodud intiimseid külaelustseene, maastikke ja natüürmorte ("Mi olõmi seto'h", 1986-94).

Kunstnik, kes suure osa oma elust tegutses vabakutselisena, oli tegev ka oma restaureerimiskoolkonna loojana. Aastatel 1977-1979 oli ta Eesti kunstimuuseumi maalirestaureerimiseosakonna juhataja.

Kunstniku looming sai juba 1960. aastatest alates lahutamatuks osaks Eesti rahvuslikust maalitraditsioonist, samas oli Kormašov taastatud Eesti Vabariigi ajal tegev ka Vene muuseumi loojana, neisse kümnenditesse jääb ka tegutsemine ikoonimaalimise ja -restaureerimise eriala käivitamisel Eesti kunstiakadeemia kolledžis.

Kunstniku viimasteks isikunäitusteks jäävad Tallinna kunstihoone galeriis 2009. aastal toimunud kunstniku 80. juubelit tähistav retrospektiiv ning Haus Galeriis samal aastal toimunud näitus "Alguses oli etüüd".

Kunstniku looming 1960. aastatest kuni 1990. aastateni on talletatud Eesti kunstimuuseumi, Tartu kunstimuuseumi, Tallinna kunstihoone fondi, Tretjakovi galerii (Moskva), Vene muuseumi (Peterburg), Ludwigi muuseumi (Köln), Armeenia rahvusgalerii (Jerevan) jpt kogudes üle maailma.

Toimetaja: Inga-Gretel Linkgreim



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: