Priit Pärn: kunsti sünniks ei ole vaja inspiratsiooni oodata

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
ERR
Eesti joonisfilmi suurkuju Priit Pärna sõnul ei oota ta töö alustamiseks inspiratsiooni, sest fantaasia on tegelikult kaalutletud konstruktsioon.
Pärn rääkis ETV saates "Kahekõne", et on alates 1990. aastast tegelenud õpetamisega ning üks põhiasi, mida ta õpetab, ongi see, kuidas asju välja mõelda, mis on fantaasia ja mis on loovus.

Lihtsalt öeldes on loovus võime ühendada eesmärgipäraselt mingeid elemente, mis senini on teineteisest kaugel olnud, lõhkuda õpitud sidemeid, mis on vajalikud ühiskonnas hakkama saamiseks, selgitas kunstnik.

"Kui tuleb teha - kui räägime filmist -, midagi, mida vaataja tajub kui üllatavat, fantastilist, siis üheltpoolt peame lõhkuma kette, teiseltpoolt tekitama uusi seoseid. See on selline otsing, et meil on element A ja otsime B-d, et sellest tekiks lahendus," ütles Pärn.

Tema sõnul kujutavad inimesed ette, et on olemas selline asi nagu inspiratsioon - kunstnik või kirjanik istub, ootab, kuni inspiratsioon lendab kohale ja sünnib midagi imelist.

"Ma ei tea, võib-olla luuletaja võib nii töötada. Aga tagasi animafilmi juurde tulles, minu taust on karikatuur ja see on selleks väga hea eeldus. Selleks ajaks, kui tulin animatsiooni, oli mu peast läbi käinud kokku umbes tuhat karikatuuri, väga palju ideid. Sisuliselt on karikatuuri tegemine nalja väljamõtlemine. /.../ Ei saa välja mõelda poolikut karikatuuri," rääkis ta.

Pärn tõi näite, et kui ta peaks välja mõtlema karikatuuri lauast, mille taga istuvad kaks meest, kelle ees on kaks klaasi vett, hakkaks ta esmalt olemasolevat analüüsima. Kõige lihtsam tehnika on kõik tagurpidi pöörata - kui miski on suur, teha seda väikseks või veel suuremaks, laual jalad püsti keerata jne.

"Oluline on see, et karikatuur oli väga hea treening. Mingil hetkel ilmselt on mu mõtlemismasin nii treenitud, et see toimib kiiresti ja ma jõuan lahenduseni nii, et ei suuda seda ise alati jälgida, või kui ei jõua lahenduseni, hakkan konstrueerima, analüüsin, mida mul on," nentis kunstnik.

Animafilmi puhul on protsess tema sõnul vastupidinie: inimene õpib kolm aastat koolis ja teeb kaks filmi, kulutades kummalegi aasta. Seetõttu on karikatuur tema hinnangul hea ettevalmistus.

Toimetaja: Karin Koppel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: