Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Ida-Viru maavanem muretseb piirivalve sõjalise võimekuse pärast
Ida-Viru maavanem Riho Breivel on saatnud riigikogu riigikaitsekomisjonile pöördumise, milles ta tunneb muret piirivalve võimetuse üle tegutseda sõjalise konflikti korral.
Breivelile valmistab piirivalve sõjaline võimekus muret seetõttu, et piirivalve on nüüd liidetud politseiametiga ja piirivalvel on rohkem ülesandeid kui vanasti oli. Teine probleem on selles, et piirivalvel puudub kaitseväeline väljaõpe ja juhul kui peaks juhtuma mingisugune relvastatud konflikt piiril, siis piirivalve enam tõenäoliselt oma ülesandeid täita ei saa.
"Kuni aastani 2020 ei prognoosita küll sõjalist sekkumist välisriikide poolt, kuid küsimus on ju terves arengus. Sõjalise väljaõppe läbiviimine ei ole ühe päeva küsimus. Tänaseks on kujunenud olukord Eesti piirivalve ohvitseridega taoliseks, et neil puudub võimekus ja ka väljaõpe juhtida oma koosseisu üksusena. Politsei väljaõpe ei näe ette rühmaülema koolitust ega suurema üksuse koolitust," ütles Breivel ERR-i raadiouudistele.
"Teisest küljest on väga tõsine küsimus ka selles, et kui toimub rünne, siis ei ole ka seaduslikku kaitset, kui üksuse juhil sellel ohvitseril. Meil on võimalik Viru pataljoni baasil hakata tegema piirivalve reservõpet, aga need on seaduslikud küsimused, mis tuleb seadusega paika panna," lisas Breivel.
Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma (RE) on ametist lahkuva Ida-Viru maavanema ja reservkoloneliga enam-vähem sama meelt. "Riho Breivelil on nendel muredel tõepõhi all. Kui kõik praegu protsessi kohaselt läheb, alustame me järgmisel aastal uue riigikaitse seaduse kokku panemist, mis baseerub praegu kehtivatel rahuaja ja sõjaaja riigikaitse seadustel," lausus Raidma.
"Kui me räägime, kas piirivalvuri väljaõppes peaks programmi panema baassõduri väljaõppe, siis lihtsam tee on eeldada, et piirivalvur on läbinud ajateenistuse, ehk tal on juba baassõduri väljaõpe olemas ja me ei peaks mingeid lisaressursse lisakursuste loomiseks tekitama. Üks koht, kus on arenguruumi, on politsei- ja piirivalveameti ja kaitseliidu koostöö, ka kaitseliidu kaasamine riigipiiri kaitseks," lõpetas Raidma.
"Kuni aastani 2020 ei prognoosita küll sõjalist sekkumist välisriikide poolt, kuid küsimus on ju terves arengus. Sõjalise väljaõppe läbiviimine ei ole ühe päeva küsimus. Tänaseks on kujunenud olukord Eesti piirivalve ohvitseridega taoliseks, et neil puudub võimekus ja ka väljaõpe juhtida oma koosseisu üksusena. Politsei väljaõpe ei näe ette rühmaülema koolitust ega suurema üksuse koolitust," ütles Breivel ERR-i raadiouudistele.
"Teisest küljest on väga tõsine küsimus ka selles, et kui toimub rünne, siis ei ole ka seaduslikku kaitset, kui üksuse juhil sellel ohvitseril. Meil on võimalik Viru pataljoni baasil hakata tegema piirivalve reservõpet, aga need on seaduslikud küsimused, mis tuleb seadusega paika panna," lisas Breivel.
Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma (RE) on ametist lahkuva Ida-Viru maavanema ja reservkoloneliga enam-vähem sama meelt. "Riho Breivelil on nendel muredel tõepõhi all. Kui kõik praegu protsessi kohaselt läheb, alustame me järgmisel aastal uue riigikaitse seaduse kokku panemist, mis baseerub praegu kehtivatel rahuaja ja sõjaaja riigikaitse seadustel," lausus Raidma.
"Kui me räägime, kas piirivalvuri väljaõppes peaks programmi panema baassõduri väljaõppe, siis lihtsam tee on eeldada, et piirivalvur on läbinud ajateenistuse, ehk tal on juba baassõduri väljaõpe olemas ja me ei peaks mingeid lisaressursse lisakursuste loomiseks tekitama. Üks koht, kus on arenguruumi, on politsei- ja piirivalveameti ja kaitseliidu koostöö, ka kaitseliidu kaasamine riigipiiri kaitseks," lõpetas Raidma.
Toimetaja: Aleksander Krjukov