Stalini käsul 1939. aastal Hollandis ristluslaevaks ehitatud turbo-elektrimootoriga Jossif Stalin võttis 2. detsembril Hanko poolsaarelt pardale mahajäetava sõjaväebaasi 5589 sõdurit ja ohvitseri (kokku lahkus sel päeval Hanko baasist Jossif Stalinil ja 18 kaitselaeval umbes 8600 inimest). Kolmele inimesele ette nähtud kajutitesse pressiti igaühesse terve rühm ning laeva komandör Jevdokimov ja kapten Nikolai Stepanov kartsid, et laev kaotab püsivuse otse kai ääres, kirjutasid Komsomolskaja Pravda jt.

Vikipeedia andmeil oli laeval ka Eestist ehituspataljoni mobiliseerituid, kes olid Hankosse viidud Osmussaarelt.

Miinitraalerid ei avastanud ei Saksa ega ka Nõukogude miinivälja. Viimane oli kantud salastatud kaartidele, mida konvoi käsutuses ei olnud. Õnnelikult läks miinidest mööda ka üks miiniristleja, kuid Jossif Stalin sattus järjest nelja miini otsa, millest viimase plahvatus rebis küljest laevanina.

Konvoi pihta avati tuli Soome Mäkiluoto saare suurtükipatareist. Mürsutabamusest plahvatanud lastiks olnud laskemoon põhjustas suuri inimkaotusi ning vigastas laeva, tehes selle pukseerimise võimatuks.

Tule all Jossif Stalini juurde sõitnud miiniristleja Slavnõi suutis hukkuvalt laevalt peale võtta üle 1500 inimese ning kuigipalju merehädalisi õnnestus päästa ka miinitraaleritel. Siis aga said kaitselaevad käsu suunduda Suursaarele, kus asus Nõukogude sõjaväebaas. Jossif Stalin veel 2500 ellujäänuga jäi abitult triivima.

4. detsembril koidu ajal andis Suursaare piirkonna kaitse komandör, esimese järgu kapten Ivan Svjatov kahe torpeedokaatri komandöridele käsu Jossif Stalin uputada. Seniajani on jäänud saladuseks, kellelt see käsk lähtus. Õnneks oli sel päeval torm ja lumesadu ning kaatrite komandörid ei suutnud laeva leida.

Samal päeval tulid Jossif Stalini juurde Saksa miinitraalerid ja kaks kuunarit. Kõik laeval olnud saadeti vangilaagritesse.

Jossif Stalini kapten Nikolai Stepanov, kes lahkus laevalt viimasena, sattus tööle Tallinna sadamasse. Sidemeeste kaudu saatis ta Nõukogude poolele teateid Saksa laevade liikumise kohta. Kui Nõukogude väed Tallinna jõudsid, lasti Stepanov reetmises süüdistatuna maha. Tema saatust jagas ka laeva komandör, esimese järgu kapten Jevdokimov.  

Jossif Stalin ei uppunud, vaid triivis algul madalikule ja seejärel randa. Veel 1950. aastate lõpul roostetas laevavrakk Paldiski lähedal, kirjutas leht.

Vikipeedia andmeil tõsteti Lohusalu lähedal randa triivinud laeva keskmine osa üles ja lammutati, osa vraki ahtrist ja vöörist aga asub Lohusalu lähedal 12-14 meetri  sügavuses veel praegugi.