Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Ljudmila Aleksejeva: kodanikuühiskond nõuab Venemaal muutusi
Venemaal on lõpuks välja kujunenud kodanikuühiskond, ta nõuab muutusi ning muutused on vältimatud, rääkis inimõiguste aktivist Ljudmila Aleksejeva.
Eestit on taas külastamas Venemaa üks kuulsamaid inimõiguslasi, Andrei Sahharovi mõttevabaduse preemia laureaat Ljudmila Aleksejeva. Tänavu tunnustas president Toomas Hendrik Ilves Ljudmilla Aleksejevat Maarjamaa Risti III klassi teenetemärgiga, mis talle 23. veebruaril Tartus pidulikult üle antakse.
"Eelmise aasta detsembrist alates on Venemaa justkui üles ärganud. Me elame hoopis teises riigis," rääkis Ljudmila Aleksejeva intervjuus ETV saatele "Terevisioon" "Väga pikaajaline kodanikuühiskonna kujunemise protsess.on lõpuks saavutanud oma tipu. Ja kellelegi ei ole enam saladus ja üldse ei ole enam vaieldav, et Venemaal on olemas kodanikuühiskond. See kodanikuühiskond nõuab muutusi, kindlaid muutusi."
Aleksejeva arvates ei lepi inimesed XXI sajandil üheski riigis sellega, et riigijuht ja tema meeskond on liiga kauaks võimule jäänud, võim on nad ära rikkunud ning ka kogu süsteem on sellega rikutud. Inimesed väsivad sellest ja soovivad muutusi. See toimus araabia maailmas ja toimub ka Venemaal.
"See on minu suurim unistus, et kõik võiks toimuda rahumeelsel teel, ilma verevalamiseta. Need inimesed, kes soovivad muutusi, suurem osa neist, tegelikult ju ei soovi mingit revolutsiooni ega ammugi mingit verevalamist. see, kuidas kõik saab toimuma, sõltub meie tervest mõistusest.ning ka võimude meelestatusest. Sest muutused on ju tegelikult vältimatud ja kui võimud hakkavad vastu, siis loomulikult see plahvatus tuleb. Samas ma väga loodan, et selline areng jääb tulemata. Venemaal on XX sajandi teisel poolel juba niigi piisavalt traagiline ajalugu olnud."
Aleksejeva sõnul teevad 4. märtsil toimuvad presidendivalimised Venemaal teda ärevaks ning ta ei usu, et need tulevad ausad. Praegu tehakse takistusi, et 5. märtsil, valimistele järgneval päeval, ei saaks toimuda sõltumatut meeleavaldust. 23. veebruari meeleavaldusele Putini toetuseks Moskvas aga tuuakse inimesi isegi Krasnojarskist.
Aleksejeva arvab, et Putin saab igal juhul presidendiks, kuid ta loodab, et siis muudab ta oma poliitikat, mõistes, et ühiskond ja riik on muutunud. Kui aga hakatakse kruvisid kinni keerama, tuleb tema arvates kindlasti plahvatus.
Eile pidas Aleksejeva kinnise loengu Tallinnas, arutades Venemaa kodanikuühiskonna võimalike arengute üle. Täna peab ta Tartus Dorpati konverentsikeskuses kell 12 avaliku loengu koos Mart Niklusega.
"Eelmise aasta detsembrist alates on Venemaa justkui üles ärganud. Me elame hoopis teises riigis," rääkis Ljudmila Aleksejeva intervjuus ETV saatele "Terevisioon" "Väga pikaajaline kodanikuühiskonna kujunemise protsess.on lõpuks saavutanud oma tipu. Ja kellelegi ei ole enam saladus ja üldse ei ole enam vaieldav, et Venemaal on olemas kodanikuühiskond. See kodanikuühiskond nõuab muutusi, kindlaid muutusi."
Aleksejeva arvates ei lepi inimesed XXI sajandil üheski riigis sellega, et riigijuht ja tema meeskond on liiga kauaks võimule jäänud, võim on nad ära rikkunud ning ka kogu süsteem on sellega rikutud. Inimesed väsivad sellest ja soovivad muutusi. See toimus araabia maailmas ja toimub ka Venemaal.
"See on minu suurim unistus, et kõik võiks toimuda rahumeelsel teel, ilma verevalamiseta. Need inimesed, kes soovivad muutusi, suurem osa neist, tegelikult ju ei soovi mingit revolutsiooni ega ammugi mingit verevalamist. see, kuidas kõik saab toimuma, sõltub meie tervest mõistusest.ning ka võimude meelestatusest. Sest muutused on ju tegelikult vältimatud ja kui võimud hakkavad vastu, siis loomulikult see plahvatus tuleb. Samas ma väga loodan, et selline areng jääb tulemata. Venemaal on XX sajandi teisel poolel juba niigi piisavalt traagiline ajalugu olnud."
Aleksejeva sõnul teevad 4. märtsil toimuvad presidendivalimised Venemaal teda ärevaks ning ta ei usu, et need tulevad ausad. Praegu tehakse takistusi, et 5. märtsil, valimistele järgneval päeval, ei saaks toimuda sõltumatut meeleavaldust. 23. veebruari meeleavaldusele Putini toetuseks Moskvas aga tuuakse inimesi isegi Krasnojarskist.
Aleksejeva arvab, et Putin saab igal juhul presidendiks, kuid ta loodab, et siis muudab ta oma poliitikat, mõistes, et ühiskond ja riik on muutunud. Kui aga hakatakse kruvisid kinni keerama, tuleb tema arvates kindlasti plahvatus.
Eile pidas Aleksejeva kinnise loengu Tallinnas, arutades Venemaa kodanikuühiskonna võimalike arengute üle. Täna peab ta Tartus Dorpati konverentsikeskuses kell 12 avaliku loengu koos Mart Niklusega.
Toimetaja: Heikki Aasaru