Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Elamislubade skandaal tõi kriminaaluurimise
Riigiprokuratuur alustas täna riigikogu uurimiskomisjoni materjalide põhjal kriminaalmenetluse tähtajaliste elamislubade taotlemisega seotud asjaolude väljaselgitamiseks.
10. mail edastas riigikogu uurimiskomisjoni esimees Kalle Laanet riigiprokuratuurile materjalid, mis sisaldavad komisjoni hinnangul kuriteole viitavaid andmeid tähtajaliste elamislubade vahendamisel, ütles riigiprokuratuuri pressiesindaja Katrin Lunt ERR-i uudisteportaalile.
Riigiprokuratuur alustas menetlust karistusseadustiku paragrahvi alusel, mis näeb ette kriminaalvastutuse ametiasutusele valeandmete esitamise eest, kui see on toime pandud ametliku dokumendi või muu hüve või tulu saamiseks.
Välismaalaste seaduse kohaselt peab elamisloa saamiseks olema tõendatud taotleja kontrolli all oleva vähemalt 63 900 euro investeerimine Eesti äritegevusse ning see, et ettevõtlus peab olema vajalik lähtudes riiklikust huvist Eesti majanduse arendamisel.
Materjalidest nähtub, et Tallinnas aadressile Kooli 1/3-1/14 registreeritud äriühingute puhul, mille osanikud olid ettevõtluseks elamisloa saanud välismaalased, enamusel reaalne majandustegevus puudub.
Samuti püstitati materjalides kahtlus, et finantsvahendeid ühe elamisloa saamiseks võib olla kasutatud korduvalt, ka teiste elamislubade saamiseks. Seega on olemas kahtlus, et seaduses nõutud investeeringuid ei ole tehtud ning elamislubade taotlemisel on seega esitatud valeandmeid, nentis riigiprokuratuur.
Riigiprokuratuuri hinnangul on võimaliku kuriteo tuvastamiseks vajalik alustada kriminaalmenetlust ning määras seda uurima kaitsepolitseiameti, kuna materjalidest nähtuvalt võib olla tegemist ühtselt organiseeritud tegevusega, mitte isoleeritud üksikjuhtumitega ning kaitsepolitsei menetluses on kuriteod, millega võib kaasneda oht riigi julgeolekule.
Riigiprokuratuur alustas menetlust karistusseadustiku paragrahvi alusel, mis näeb ette kriminaalvastutuse ametiasutusele valeandmete esitamise eest, kui see on toime pandud ametliku dokumendi või muu hüve või tulu saamiseks.
Välismaalaste seaduse kohaselt peab elamisloa saamiseks olema tõendatud taotleja kontrolli all oleva vähemalt 63 900 euro investeerimine Eesti äritegevusse ning see, et ettevõtlus peab olema vajalik lähtudes riiklikust huvist Eesti majanduse arendamisel.
Materjalidest nähtub, et Tallinnas aadressile Kooli 1/3-1/14 registreeritud äriühingute puhul, mille osanikud olid ettevõtluseks elamisloa saanud välismaalased, enamusel reaalne majandustegevus puudub.
Samuti püstitati materjalides kahtlus, et finantsvahendeid ühe elamisloa saamiseks võib olla kasutatud korduvalt, ka teiste elamislubade saamiseks. Seega on olemas kahtlus, et seaduses nõutud investeeringuid ei ole tehtud ning elamislubade taotlemisel on seega esitatud valeandmeid, nentis riigiprokuratuur.
Riigiprokuratuuri hinnangul on võimaliku kuriteo tuvastamiseks vajalik alustada kriminaalmenetlust ning määras seda uurima kaitsepolitseiameti, kuna materjalidest nähtuvalt võib olla tegemist ühtselt organiseeritud tegevusega, mitte isoleeritud üksikjuhtumitega ning kaitsepolitsei menetluses on kuriteod, millega võib kaasneda oht riigi julgeolekule.
Toimetaja: Marek Kuul