"Pealtnägija": politsei kontrollib varem elamislubade skandaalis erandiks peetud Vene ärimeest ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Kui aastaid tundus, et Eestis tegutsev suurinvestor Timofey Sukonkin oli erand elamislubade skandaali sattunud tegelaste seas, siis nüüd on tulnud hoopis teises, Venemaal toimunud kriminaalasja uurimises välja paberid, mille kohaselt teenis ta Venemaa maksupolitseis ja tõusis majori auastmesse. Lisaks on Sukonkini maale toodav kapital läbipaistmatu. "Pealtnägija" materjalide alusel algatas PPA Sukonkini elamisloa järelkontrolli.

Aleksandr Žukov oli sajandivahetusel Suzuki ainuesindaja Peterburis. 2005. aastal abiellus ta tallinlanna Jaanikaga, sai selle alusel elamisloa ja peab sest saati Eestit enda teiseks koduks. Kui majanduskriis autoärile kriipsu tõmbas, ehitas Žukov nullindate keskel koos Viktor Kovalenko ja Urmas Sõõrumaaga Peterburi äärelinna 8500-ruutmeetrise ärihoone. Laenu andis ettevõtmiseks toona Venemaal tegutsenud Swedbank ja seda käendas Sõõrumaa, vahendasid "Insight" ja "Pealtnägija".

"Urmas Sõõrumaa aitas mul need hooned ehitada. Me tegime ühisettevõtte Rotterman-Rus aastal 2006 ja püüdsime töötada Peterburgi kinnisvaraturul, aga selle kõrval, et ehitati meie objekt, meil rohkem midagi välja ei tulnud. Aga siis saabus 2008. aasta kriis, me läksime Urmasega lahku, ta lahkus sellest projektist 2010. aastal ning hooned hakkasid täielikult kuuluma meile minu partneriga. Nimi Rotterman-Rus jäi meile pärandiks," selgitas Žukov.

Tulevik paistis lootusrikas, sest hoone põhirentnik oli Gazpromi tütarfirma ja maja turuväärtus tol hetkel üle kümne miljoni euro. Juhtus aga nii, et pikaaegne partner ja peresõber Kovalenko, kes ise oli minevikus politseinik, pettis äri Žukovi käest välja. Žukov tegi politseisse avalduse ja ekspartner mõisteti kelmuses süüdi ning istub hetkel vangis.

See oli aga alles kolgata tee algus. Samal ajal, kui käisid kohtuvaidlused endise partneriga, vältas Rotterman-Rusi pankrotimenetlus. Žukov nägi pääseteed selles, et ostab üles nõude Swedbankilt, kes soovis Venemaa turult lahkuda ja oli nõus kahe miljoni eurose nõude loovutama ühe miljoniga. Kuid tal polnud seda miljonit. Žukov otsis oma ettevõttele kuulunud hoonete tagasisaamiseks investorit ja leidis Timofey Sukonkini.

Eesti avalikkusest käis Timofey Sukonkini nimi esimest korda läbi 2011. aasta elamislubade skandaalis. "Pealtnägija" paljastas siis, kuidas IRL-i kuulunud tollane riigikogu liige Indrek Raudne ja Tallinna volikogu liige Nikolai Stelmach aitasid muretseda elamisloa ligi 150 inimesele Venemaalt ja teistest eksliiduvabariikidest.

Skandaali keskmes oli silmatorkamatu korter Tallinna vanalinnas, kuhu registreeriti suur hulk firmasid, mille juhtorganites olid perekondade kaupa inimesed, kes igaüks investeerisid umbes 65 000 eurot, mis oli miinimum, et saada Eesti elamisluba ettevõtluseks. Teiste hulgas oli korterisse kirjutatud firma Fair Investments, mille taga olid Sukonkin ja tema pere.

Žukovi sõnul sai Sukonkin elamisloa Nikolai Stelmachi kaudu.

Ehkki peategelased väitsid toona, et tegu oli adekvaatse suurinvestorite maaletoomisega, siis skandaali järel politsei- ja piirivalveamet tühistas või jättis pikendamata kokku ligi 100 inimese elamisload.

"See oli kindlasti päris oluline õppetund ja mitte ainult PPA jaoks. See puudutas, ma arvan, Eesti ühiskonda laiemalt," ütles Põhja prefektuuri piirivalvebüroo piiri- ja järelevalvetalituse juht Indrek Aru.

Sukonkin näis aga olevat erand, mis kinnitab reeglit – tema elamisluba ei tühistatud, sest investeeringud olid tegelikud ja suured. "Kindlasti ei saa öelda seda, et kõik toona skandaaliga seotud isikud või välismaalased olid seda vahendusteenust kasutanud pahadel eesmärkidel. Järelkontrolli käigus tuvastasime ka palju neid juhtumeid, kus tegelikult äritegevus Eestisse loodi ja kus olidki kõik vajalikud nõuded täidetud ja kus asi oligi õige," kinnitas Aru.

Raskustes Peterburi ärimees Žukov, kes Sukonkinilt abi otsis ja isegi kohtus käimiseks talt laenu võttis, väidab aga, et viimane tüssas teda. Ehkki Sukonkini nimi paberitest õieti läbi ei käi, sai ta Žukovi sõnul keerulise tehingute ahelaga büroomaja lõpuks enda kontrolli alla.

"Tuli nii välja, et toimusid tehingud. Hoone ostis Sukonkini kontrolli all olev firma ühe miljoni euro eest. Ta sai sellele firmale Eestist krediite, miljon eurot. Need rahad pani Rotterman-Rusilt ostetud hoonesse. Edasi sai selle raha tagasi võlaõiguse müügist ja pani raha endale taskusse tagasi. Seega keerutas ta seda ühte miljonit, saades lõpuks hooned endale," kirjeldas Žukov.

Sukonkin varjas infot elamisloa taotluses

"Pealtnägija" ei saa öelda, kellel on lõplikult õigus selles ülikeerulises tehingute sasipuntras. Küll aga ei räägiks "Pealtnägija" loost avalikult, kui poleks välja tulnud üks üllatus. Nimelt pöördus Žukov uuesti Vene politseisse, kus algatati uus kriminaalasi kelmuse kohta. Kahe aastaga pole see õieti kuhugi jõudnud, küll aga ilmus uurimise käigus pinnale dokument, mis näitab, et Sukonkin teenis juunist 1995 kuni juunini 2003 Venemaa maksupolitseis, kus tõusis koguni majori auastmesse.

Indrek Aru kinnitas, et Eesti elamisluba taotledes Sukonkin maksupolitseis teenimist ei maininud. "Selline info antud välismaalase poolt esitatud elamisloa taotluse käigus edastatud eluloo kirjelduses ei kajastu," ütles Aru.

Sukonkin sai elamisloa 2009. aastal ja seda on kümne aasta jooksul korduvalt pikendatud ning hetkel kehtib see aastani 2023. Minevikust jõuametis pole ankeedis aga juttu.

"Ilmselgelt on see probleem. Selles mõttes, et kui välismaalane taotleb elamisluba eesmärgiga asuda siia riiki, teha investeeringuid, asuda siia elama, siis riigil on ülesanne hinnata, kes need välismaalased on. Ja see, kui välismaalane esitab andmeid, mis tõele tegelikkuses ei vasta, loomulikult on probleem," ütles Aru.

Ühelt poolt on ankeedis lahter, kus küsitakse: kas olete teeninud kaadrisõjaväelasena, seotud julgeolekuasutustega või töötanud luures või vastuluures? Sukonkin märkis lahtritesse "ei", mis peab paika. Teisalt on eraldi lõik "eluloo kirjeldus", kust ta olulise lõigu välja jättis. Teisisõnu – maksupolitseis töötamine pole iseenesest tingimata probleem, aga sellest teatamata jätmine on.

"Kui sellised asjaolud nüüd ilmnevad, et ta tegelikkuses on ka kuskil elulookirjelduses jätnud midagi märkimata, siis meie vaates on see loomulikult probleem ja sellega me peame tegelema," ütles Indrek Aru.

"Minu vaates ja PPA vaates, riigi vaates tervikuna ilmselgelt tõusetubki küsimus, et kui inimene mingis osas elamisloa andmeid või elamisloa taotluse esitamisel esitab tõele mittevastavaid andmeid või jätab mõne olulise fragmendi märkimata, siis mis see tegelik taust on ja mida ta veel märkimata jätab?" küsis Aru.

Hoolimata korduvatest konkreetsetest küsimustest ei kinnitanud ega kummutanud Timofey Sukonkin enda töötamist maksupolitseis. Lakoonilises vastuses viitas ta hoopis, et kogu teema tõstatasid endised partnerid Eestis, kellega ta on praegu tülis.

Sukonkini raha päritolu pole selge

Võib-olla on Žukovi etteheited alusetud ja lünklik elulugu lihtsalt väike aps, sest ühelt poolt on Sukonkin aastate jooksul rajanud muljetavaldava kinnisvaraimpeeriumi, kus on nii eksklusiivseid objekte kui ka näiteks Lasnamäe Tervisemaja, mis rajati koostöös Tallinna linnaga.

Teisalt, mida lähemalt "Pealtnägija" asja uurisid, seda rohkem tekitas küsimusi suurinvestor Sukonkini kapitali päritolu. Raha jõuab Eestisse Liechtensteinis registreeritud Estmak Capital Aktiengesellchafti kaudu, mis on aastate jooksul paigutanud laenude näol juba eelpool loetletud objektidesse vähemalt 15 miljonit eurot.

"Sukonkin, kui teenis maksupolitseis, tema palk polnud üle 500 euro. Neid kümneid miljoneid eurosid ta Venemaal ei deklareerinud. Samuti ma tean Sukonkini enda sõnade põhjal, et ta omab sidemeid Venemaa administratiivorganitega - tolli, jõuametite, kuritegelike grupeeringutega. Kelle raha ta konkreetselt investeerib Eestisse, ma ei tea," kommenteeris Žukov.

"Me loomulikult vaatame, kontrollime seda, et see kapital üldse oleks olemas ja Eestisse jõuaks. See on kindlasti oluline. Ja ilmselgelt, kui seal paistavad vastu mõned märgid, indikatsioonid, et seal võib olla probleeme, siis sellega tegeletakse täiendavalt. Aga see kindlasti ei ole elamisloa menetluse peamine fookus," ütles Indrek Aru.

Sukonkin ise kinnitas saatetegijatele, et tegu on tema isikliku, Venemaal teenitud kapitaliga. Tal on tõepoolest Venemaal mõni firma ja ka kinnisvara, kuid sealt pärit tulu ei paista ligilähedaselt nii suur ehk Lichtensteini kaudu Eestisse liikuvate vahendite päriolu on ebaselge.

"Mulle on teada, et Sukonkini firmad osalesid Danske panga ja Swedbanki skandaalides Vene rahadega. Aga sellest hoolimata mõned Eesti pangad jätkuvalt krediteerivad Sukonkini ärisid," väitis Žukov.

Eestis aitas tema rahasid paigutada ja objekte hallata investeerimisfirma Capital Mill, mille juht Igor Mölder lõikas Sukonkini kõrval ka Lasnamäe Tervisemaja linti. Mölder küll kohtus "Pealtnägijaga" väljaspool telekaamerat, aga püüdis end teemast igati distantseerida.

Juba aasta tagasi jõudsid ajakirjandusse signaalid, kuidas Mölder ja Sukonkin läksid tüliga lahku. Ühe versiooni järgi kooris Mölder Sukonkinit äris, teise versiooni kohaselt tegi Mölderi närviliseks just Sukonkini julgeolekuminevik ja kapitali päritolu. Praegu käivad Mölderi ja Sukonkini firmad omavahel kohut.

Kirjalikus avalduses kinnitas Mölder, et kliendisuhte lõppemise üks põhjus puudutas Timofey Sukonkini "compliance küsimustele mittevastamist", mis lihtsalt öeldes tähendabki, et kapitali päritolu osutus probleemiks.

"Kahjuks sellised "ettevõtjad" nagu Sukonkin tugevdavad Vene ärimeeste kuvandit, mis tihti on ebaõiglane - et kõik Venemaa ettevõtjad ei ole ausad ja korralikud ja opereerivad mingite tumedate rahadega," sõnas Žukov.

PPA alustas "Pealtnägijalt" saadud info põhjal järelkontrolli Timofey Sukonkini elamisloa osas.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: