Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Nõukogudeaegne imehoone südalinnas võeti kaitse alla
Kultuuriminister Laine Jänes võttis arhitektuurimälestisena kaitse alla Tallinna kesklinnas asuva nõuka-aegse valuutapoe.
Praegu mitme menuka tantsukoha asupaigaks oleva hoone muudab väärtuslikuks asjaolu, et see on üks väheseid südalinnas säilinud nõukogude-aegseid unikaalehitisi, selle ruumijaotus ja välisilme on suures osas säilitanud oma algse näo.
Ettepaneku maja kaitse alla võtta tegi kultuuriministeeriumi muinsuskaitsenõukogu. Hoone puhul on tegu väga erandlikku sorti majaga, erandjuhtumiga nõukogude kaubamaja arengus, niinimetatud kinnise kaubamajaga ehk valuutakauplusega, mis on ainus omataoline Eestis.
Eksperthinnangus märgitakse, et kõnealuse hoone püsimine praegusel kujul säilitaks ühes tänavalõigus erinevaid linnaehituslikke etappe, mida see piirkond on aegade jooksul läbinud. Omal ajal linnaehituslikult kõrvalises kvartalis paiknenud hoone on täna kõrghoonete vahetus läheduses. Tekkinud kontrastsete ehitusmahtude situatsiooni võib vaadelda ajaloolise kurioosumina, näitena mitmekihilisest linnaruumist. Otse hoone vastas paikneb kesk- ja varauusaegne Jaani Seegi kirik, teisel pool Viiralti tänava otsa asub 20. sajandi algusest pärinev historitsistlik koolimaja.
Valuutakaupluse "Turist" hoone ehitati aastatel 1981-1982. Projekti autoriteks olid silmapaistvad arhitektid Peep Jänes ja Henno Sepmann, sisekujundusliku osa projekteeris Aulo Padar.
Varem on kaalutud hoone lammutamist, kuivõrd asukoht on äriliselt soodne, on sinna asemele soovitatud ehitada kõrghooneid, samuti on seda plaanitud oluliselt ümber ehitada.
Üsna tuline diskussioon puhkes maja ümber 2006. aastal. Toonane kultuuriminister, keskerakondlane Raivo Palmaru nõukogudeaegset arhitektuuri eriti ei hinnanud: "Võib-olla ei ole ma Nõukogude aja arhitektuuri, nt hruštšovkadesse, piisavalt kiindunud, aga ma ei leia Tartu mnt 17 maja vaadates midagi, mis mind köidaks," ütles minister toona Postimehele.
Ettepaneku maja kaitse alla võtta tegi kultuuriministeeriumi muinsuskaitsenõukogu. Hoone puhul on tegu väga erandlikku sorti majaga, erandjuhtumiga nõukogude kaubamaja arengus, niinimetatud kinnise kaubamajaga ehk valuutakauplusega, mis on ainus omataoline Eestis.
Eksperthinnangus märgitakse, et kõnealuse hoone püsimine praegusel kujul säilitaks ühes tänavalõigus erinevaid linnaehituslikke etappe, mida see piirkond on aegade jooksul läbinud. Omal ajal linnaehituslikult kõrvalises kvartalis paiknenud hoone on täna kõrghoonete vahetus läheduses. Tekkinud kontrastsete ehitusmahtude situatsiooni võib vaadelda ajaloolise kurioosumina, näitena mitmekihilisest linnaruumist. Otse hoone vastas paikneb kesk- ja varauusaegne Jaani Seegi kirik, teisel pool Viiralti tänava otsa asub 20. sajandi algusest pärinev historitsistlik koolimaja.
Valuutakaupluse "Turist" hoone ehitati aastatel 1981-1982. Projekti autoriteks olid silmapaistvad arhitektid Peep Jänes ja Henno Sepmann, sisekujundusliku osa projekteeris Aulo Padar.
Varem on kaalutud hoone lammutamist, kuivõrd asukoht on äriliselt soodne, on sinna asemele soovitatud ehitada kõrghooneid, samuti on seda plaanitud oluliselt ümber ehitada.
Üsna tuline diskussioon puhkes maja ümber 2006. aastal. Toonane kultuuriminister, keskerakondlane Raivo Palmaru nõukogudeaegset arhitektuuri eriti ei hinnanud: "Võib-olla ei ole ma Nõukogude aja arhitektuuri, nt hruštšovkadesse, piisavalt kiindunud, aga ma ei leia Tartu mnt 17 maja vaadates midagi, mis mind köidaks," ütles minister toona Postimehele.
Toimetaja: Kristjan Jõevere