Olukord Venemaa tuumajaamades pole Jaapanit tabanud loodusõnnetuse tõttu praegu ei halvem ega parem kui enne, ometi on eksperdid mures, et mõni nendest jaamadest võib endast kujutada ettearvamatu viitsütikuga pommi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Näiteks Eesti külje all olevas Sosnovõi Bori tuumajaamas podiseb ohtlikult kasutatud tuumakütus. Venemaa presidendi moderniseerimiskomisjoni liige professor Igor Ostretsov ütles, et praegu on seal aktiivsus 10 astmes 19 kuni 10 astmes 20 bekereli.

"See on tohutu aktiivsus. Neid on ladustatud seal tihendatud kujul, rohelised on juba mitu korda juhtinud tähelepanu leketele, mis voolavad takistamatult Soome lahte," lausus Ostretsov.

Ligi viiendik Venemaad valgustavast elektrist tuleb tuumajaamadest. Nende taga on aga piltlikult öeldes tühjus. Ehkki ehitamisel on kolm uut tuumajaama, vajab hädasti väljavahetamist tervelt 30 oma eluea kriitilisele piirile lähenevat reaktorit.

"Minust kümme aastat vanem reaktor töötab siiamaani keset Moskvat, Kurtšatovi instituudi südames. Reaktor, mille Kurtšatov ise omal ajal käima pani. On see normaalne? Minu meelest mitte," märkis ROSATOMi liige akadeemik Vladimir Kuznetsov.

Veelgi ettearvamatumaks muudab reaktorite saatuse nende kasutamine sõjalisel otstarbel.

"Meil püsib kõik nimelt sõjalisel tehnoloogial," lausus tuumajaama konstruktor ja teaduste kandidaat Aleksei Bogomolov. "Kust on pärit plutoonium? Kas saaks ka ilma plutooniumita? Saaks. Kuid plutoonium, see tähendab sõjalist laskemoona. Neist tuleks lahti saada, ehitada tõeliselt rahumeelset tuumatehnoloogiat".

Lisaks kodumaale ehitavad venelased aktiivselt reaktoreid piiri taga - tähelepanuväärsetest kohtadest näiteks Valgevenes ja Iraanis.