Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Kohus: riik rikkus valuutapoe hoone suhtes põhiseadust
Eelmisel nädalal tühistas Tallinna halduskohus endise kultuuriministri Laine Jänese käskkirja, millega tunnistati arhitektuurimälestiseks Tallinnas Tartu mnt 17 asuv endine valuutakaupluse Turist hoone. Ministeerium tunnistab kaotust ja otsust edasi ei kaeba.
14 aastat väldanud saaga Tallinnas Tartu maanteel asuva Nõukogude-aegse endise valuutapoe Turist hoone ümber sai eelmisel nädalal lõpu. Tallinna Halduskohus tühistas endise kultuuriministri Laine Jänese käskkirja, millega tunnistati maja arhitektuurimälestiseks ning seda omaval firmal Viis Veeringut ei ole hoones tegutsemisel enam mingeid piiranguid, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Urmas Pasti ja Juhan Kolgi firma Viis Veeringut soetas Tartu maanteel asuva maja 1997. aastal, ilma et sellel oleks olnud mingisuguseid ehitus- või muid piiranguid. Peagi aga algas arutelu selle üle, kas hoone ei peaks mitte arhitektuurimälestis olema, kuna see on on üks väheseid algsel kujul Tallinna kesklinnas säilinud Nõukogude-aegseid unikaalehitisi.
Mitmed kultuuriministrid vaagisid seda mõtet, kuid eelmine aasta otsustas endine minister Laine Jänes selle ära teha. Seepeale võttis firma Viis Veeringut ette kohtutee, mis lõppes ministeeriumi kaotusega. Firmat esindanud vandeadvokaat Mikk Lõhmuse sõnul rikkus riik põhiseadust, mille alusel on omand puutumatu ja kaitstud.
"Antud juhul võiks olla see kohtulahend pretsedendiks ja nii-öelda teedrajavaks tähiseks ka kultuuriministrile, kuidas järgnevates menetlustes menetlust läbi viia, kuidas neid otsuseid motiveerida ja kuidas põhjendada just seda, et riik leiab, et on vaja piirata põhiseaduslikke õigusi," rääkis Mikk Lõhmus.
Muinsuskaitseameti peadirektor Kalev Uustalu kohtuotsust kahtluse alla ei sea. Tema sõnul lähtuti sellest, mida tänane õigusruum ütleb. Kuid ka Uustalu leiab, et seadused tuleks selliste vaidluste vältimiseks ehk selgemaks teha ning kultuuriväärtuste kaitsmine selgelt sätestada.
Samas on muinsuskaitseametil käsil ka projekt, et tulevikus oleks vähem olukordi, kus teatud hoone ostjaid võivad hiljem muinsuskaitselised kitsendused üllatada.
"XX sajandi arhitektuuriprojekti raames nüüd juba teist aastat arhitektuuri ja kunstiajaloolased vaatavad üle Eesti riigi territooriumil asuvad kõik sellesse perioodi jäävad silmapaistvad ehitised ja kaardistavad need, teevad nende ehitiste suhtes oma seisukohad ja annavad oma ekspertarvamused," rääkis Kalev uustalu.
Kultuuriministeeriumi seisukoht on, et otsust tehes lähtuti ekspertide arvamusest. Kohtuotsust aga edasi ministeerium ei plaani kaevata.
Urmas Pasti ja Juhan Kolgi firma Viis Veeringut soetas Tartu maanteel asuva maja 1997. aastal, ilma et sellel oleks olnud mingisuguseid ehitus- või muid piiranguid. Peagi aga algas arutelu selle üle, kas hoone ei peaks mitte arhitektuurimälestis olema, kuna see on on üks väheseid algsel kujul Tallinna kesklinnas säilinud Nõukogude-aegseid unikaalehitisi.
Mitmed kultuuriministrid vaagisid seda mõtet, kuid eelmine aasta otsustas endine minister Laine Jänes selle ära teha. Seepeale võttis firma Viis Veeringut ette kohtutee, mis lõppes ministeeriumi kaotusega. Firmat esindanud vandeadvokaat Mikk Lõhmuse sõnul rikkus riik põhiseadust, mille alusel on omand puutumatu ja kaitstud.
"Antud juhul võiks olla see kohtulahend pretsedendiks ja nii-öelda teedrajavaks tähiseks ka kultuuriministrile, kuidas järgnevates menetlustes menetlust läbi viia, kuidas neid otsuseid motiveerida ja kuidas põhjendada just seda, et riik leiab, et on vaja piirata põhiseaduslikke õigusi," rääkis Mikk Lõhmus.
Muinsuskaitseameti peadirektor Kalev Uustalu kohtuotsust kahtluse alla ei sea. Tema sõnul lähtuti sellest, mida tänane õigusruum ütleb. Kuid ka Uustalu leiab, et seadused tuleks selliste vaidluste vältimiseks ehk selgemaks teha ning kultuuriväärtuste kaitsmine selgelt sätestada.
Samas on muinsuskaitseametil käsil ka projekt, et tulevikus oleks vähem olukordi, kus teatud hoone ostjaid võivad hiljem muinsuskaitselised kitsendused üllatada.
"XX sajandi arhitektuuriprojekti raames nüüd juba teist aastat arhitektuuri ja kunstiajaloolased vaatavad üle Eesti riigi territooriumil asuvad kõik sellesse perioodi jäävad silmapaistvad ehitised ja kaardistavad need, teevad nende ehitiste suhtes oma seisukohad ja annavad oma ekspertarvamused," rääkis Kalev uustalu.
Kultuuriministeeriumi seisukoht on, et otsust tehes lähtuti ekspertide arvamusest. Kohtuotsust aga edasi ministeerium ei plaani kaevata.
Toimetaja: id Aleksander Krjukov ja Heikki Aasaru
