Arhitekt: hruštšovkade renoveerimise asemel tuleks ehitada uusi maju ({{commentsTotal}})

1950-60ndatest pärit kortermajadest ehk hruštšovkadest on paljud halvas seisus ning sageli ei paranda olukorda ka põhjalik remont, ütles Eesti Arhitektuurikeskuse juht Ülar Mark.
Ta rääkis ETV "Terevisioonis", et selliste hoonete ülalpidamine muutub aktuaalseks energia kallienemise tõttu. "Kui paigaldada soojustus, siis tuleb paigaldada aknad, aga siis tuleb panna uus ventilatsioon, ja siis tuleb uus elektrisüsteem teha. Seega pikka lahendust ei ole," oli saatekülaline selliste majade tuleviku osas skeptiline.

Marki sõnul on olukord keeruline, sest orienteeruvalt 70 protsenti Eesti elamufondist moodustavad korterelamud, kuid kuskilt peab hakkama uut lahendust otsima.

Ta tõi näite Saksamaalt, kus pärast kahe riigi ühinemist hakati samuti hoogsalt korterelamuid renoveerima, kuid lõpuks saadi aru, et see ei tasu ära ja projekt pandi seisma. "Hinnavahe vana elamu remontimise ja uue ehitamise vahel on väga väike," selgitas ta.

Marki sõnul ei ole hruštšovkade piirkondades head sotsiaalset keskkonda tekkinud. Tema sõnul tuleks püüelda selles suunas, et tekkiksid kogukonnad ka tihedad sidemed inimeste vahel. "Praegu on inimestel tunne, et nad on tasuta korteri saanud ja miks riik nüüd seda korda ei tee."

Saatekülaline avaldas lootust, et ükski hruštšovka või paneelmaja kokku ei kuku, kuid paneelmajade puhul on see võimalus olemas.

Arhitektuurikeskus korraldab kivilinna foorumeid, juhtides tähelepanu suurtele kivimajadele, näiteks Narva vanalinnas. Hruštšovkadele antakse veel 20 aastat elada, kuid isegi praegu ei ole nad väga elukõlblikud - need lasevad külma läbi, neil ei ole lisahüvesid nagu garaaž või rõdu, ega lifte, korterid on väga väikesed, koridorid kitsad jne.

Toimetaja: Sven Randlaid



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: