"Lisaks põhjendamatult kõrgele tulukusele on kehtiva veeteenuse hinna oluliseks puuduseks selles sisalduvad ebatõenäoliselt laekuvad tulud. Konkurentsiamet on seisukohal, et see on ebaõiglane korrektselt arveid tasuvate tarbijate suhtes. Ka sisaldub tänases hinnas ülereostuse kulu, mida tarbijad ei pea kinni maksma," põhjendas konkurentsiamet oma otsust.

Hindade alandamise alusena viitab konkurentsiamet majandusministri määrusele, mis võimaldab kehtestada ajutise veeteenuse hinna.

Lisaks sellele kuulutas konkurentsiamet juba septembri lõpus 2001. aastal sõlmitud erastamislepingu õigusvastaseks.

Tallinna Vesi lubab oma teates, et ei nõustu konkurentsiameti seisukohtadega ning taotleb kohtul esialgse õiguskaitse kohaldamist ameti meetmete rakendamise takistamiseks.

"Kuulutades erastamise õigusvastaseks ning kasutades ministri määrust selleks, et püüda alandada ettevõtte poolt rakendatavat veeteenuse hinda, jätab konkurentsiamet kui Eesti riiki ja valitsust esindav institutsioon täielikult tähelepanuta õigusaktides ette nähtud õiguspärase menetluse ja hea halduse tava," põhjendas veefirma.

Tallinna Vesi leiab, et olukord, kus ettevõte peab end kohtus kaitsma, olles omalt poolt täitnud lepingust tulenevad tingimused ja kohustused, sealhulgas täitnud erastamislepingus nõutud teenuse kvaliteedi parendamise kohustust, läheb vastuollu kõigi pikaaegseid erastamislepinguid puudutavate rahvusvaheliselt aktsepteeritavate ärikäitumise normidega ja avaliku halduse põhimõtetega.

"Ei ettevõte ega selle aktsionärid ei oleks kunagi võinud ette näha, et 10 aastat pärast erastamist kehtib suhetes Eesti riigi valitsusega printsiip caveat emptor (ostja peab ette vaatama)," märkis ettevõte.