Ringmaa (71) kinnitas ringkonnakohtu kohtunikele Igor Amannile, Malle Preimerile ja Paavo Randmale, et ta pole mingeid pomme valmistanud ega pannud ja tal puudub selliseks tegevuseks motiiv.

Ringmaa toonitas korduvalt, et tal pole ka vajalikke teadmisi pommide valmistamiseks, kuid demonstreeris samas meeleldi oma suurepäraseid teadmisi keemiavallas.
 
Samuti ei olnud Ringmaa rahul erinevate ekspertiisiaktidega ja seadis nende tegijad ja tulemused kahtluse alla. "Ekspertiisid näitavad vaid nende tegijate kummalist soovi just Ringmaad nende plahvatustega siduda," nentis Ringmaa.
 
Ringmaa kaitsja Urmas Simon nõustus prokuröri seisukohaga, et selge motiivita jõhkrad kuriteod on äärmiselt harvad ja kui need juhtuvad kindlas piirkonnas, siis on mõistuspärane arvata, et tegutseb üks kurjategija. "Keegi ei vaidlegi selle üle, et tegutses üks kurjategija, kes pani Lasnamäe piirkonnas pomme, kuid see ei olnud Ringmaa," nentis Simon.
 
Simoni sõnul on ekspertiisiaktid vastuolulised, arusaamatud, mittejälgitavad ning seega kohtu jaoks kõlbmatud tõendid. "Keegi ei vaidle selle vastu, et lõhkeainetes kasutati ammooniumnitraati, kuid see on tsiviilkäibes lubatud ning igas aianduspoes müüdav lämmastikväetis, mida võib mingit eriluba omamata osta igaüks," ütles Simon.
 
"Seostada ainuüksi selle põhjal Märt Ringmaad plahvatustega, et tema kodunt leiti ja võeti ära mitu kotti väetist, on liiga meelevaldne ning sellist fakti ei saa pidada isegi mitte kaudseks tõendiks," märkis Simon.
 
Simon seadis kahtluse alla ka kohtuekspert Heiti Priimetsa tehtud ekspertiisid, sest tema on väidetavalt kaitsepolitsei töötaja ja seega huvitatud pool.

Advokaat märkis ka, et Ringmaa sidumine plahvatustega ka seetõttu, et tema majapidamisest leiti ka kõikides pommides leitud nõukogudeaegseid lüliteid, juhtmeid ja releesid, siis "neid võib leida kõikide elektrike kodudest".
 
"Vanemad inimesed teavad ja mäletavad, et nõukogude ajal oligi komme tööd koju kaasa võtta. Selline komme iseloomustas teiste ametite kõrval ka elektrike, eriti siis, kui nad teenisid palgalisa haltuurat tehes. Poodides polnud suurt midagi saada ja tööks vajalikud komponendid tuli riigilt varastada. Sedasi koguneski nõukogudeaegsetel elektrikel kodudes rikkalikud varud igaks elujuhtumiks vajalikest juhtmetest, lülititest, stepslitest, releedest ning selles ei ole midagi imelikku ka praegu, kus paljudel on need varud säilinud ja kasutatakse siiani," ütles Simon.
 
Ringmaa märkis, et ekspertide järeldus tema majapidamisest leitud anumas  ammooniumnitraadi ja alumiiniumipulbri segamisest pommi valmistamiseks on imelik.

"Kui kohvitass, millest on joodud ka teed ja sellele tehakse ekspertiis, siis tuvastatakse seal nii tee kui kohvi jälgi, kuid ei saa järeldada, et neid aineid segati tassis üheaegselt," ütles Ringmaa.
 
Juhtiv riigiprokurör Margus Kurm tunnistas, et Ringmaa süüasjas kogutud tõendite vormistamisel on tehtud vigu, mis ei ole aga nii tõsised, et võiksid saada sedavõrd tõsiste kuritegude puhul süüküsimuse otsustamisel määravaks.

"Tegemist on väga raskete kuritegude seeriaga, milles tõe tuvastamine ja eluliselt usutava otsuse tegemine on ääretult oluline," märkis Kurm.
 
Vastuseks Ringmaa ja tema kaitsja apellatsioonidele väitis Kurm, et ta nõustub Harju maakohtu poolt tõenditele antud hinnangutega episoodides, milles Ringmaa süüdi mõisteti. Kurm lisas, et kaitsja apellatsioonis esitatud vastuväited kohtuotsusele on kas asjakohatud või vähetähtsad, mõnel juhul aga koguni valed.
 
Valena tõi prokurör näiteks välja kaitsja väite, et EKEI-s tehtud katse puhul nägi kogu kohtukooseis, et trotüül bensiinis ei lahustu. Prokurör selgitas, et tegelikult tehti seal kaks katset. Üks, mille oli ettevalmistanud ekspert, ja teine, mida nõudis Ringmaa. Bensiin lahustus mõlemal juhul - eksperdi katses hästi, Ringmaa katses halvasti. Samuti kirjeldas Kurm kohta kaitsja apellatsioonis, kus kaitsja oli muutnud Ringmaa poolt kohtus antud ütlusi.
 
Prokurör vaidles vastu kaitsja kriitikale asitõendite suhtes. Juhtiv riigiprokurör Kurm selgitas, et kuigi kaitsja väidab, et osa asitõendeid on kadunud ja osa muundunud, ei oska ta tuua ühtegi konkreetset näidet. Viited puudustele olid aga Kurmi sõnul mõnel juhul täiesti alusetud. Näiteks väitis kaitsja, et sündmuskohalt leitud patareidel ei olnud etikette, nagu kirjas vaatlusprotokollis.

Prokurör võttis kohvrist nimetatud patareid välja ja ka saalisviibijad said näha, et etiketid olid olemas, mõned terved ja mõned poolikud. Samuti oli prokuröril kaasas sündmuskohalt leitud rebenenud ja määrdunud paberileht. Kuigi sel paberil ei olnud lõhkeseadeldise juures funktsiooni, tõstatas kaitsja probleemi, et kuidas ekspert võis seda ajakirja küll ajaleheks nimetada. Kriitika stiilis "ajakiri ei ole ajaleht" või "pleksiklaas ei ole klaas" näitab, et olulisi märkusi oluliste asitõendite kohta kaitsjal ei ole, nentis Kurm.
 
Prokurör vaidles vastu ka Ringmaa väitele, nagu oleks DNA eksperdid võrrelnud sündmuskohalt leitud proove ainult tema prooviga, jättes kõrvale muud isikud, näiteks hukkunud ja ka tunnistajad, kes olid lõhkeseadeldised leidnud. Prokuröri sõnul ei pea see väide paika.

"DNA proov on võetud kõigilt Ringmaa poolt nimetatud isikutelt ja veel paljudelt teistelt. Pae 23 leitud lõhkeseadeldiselt leitud DNA profiili on võrreldud kokku 685 isiku profiiliga. Aga ainus, kelle profiiliga see on kokku sobinud, on Märt Ringmaa," ütles Kurm.

Samuti rõhutas prokurör seda, et Ringmaa DNA leiti detonaatorilt, patareisid ühendanud teibilt, kanistri sangalt ja muudest kohtadest, mis viitavad lõhkeseadeldise valmistamisele. Ringmaa väidet, et uurijad ja eksperdid hakkasid juba 2003. aastal ette valmistama Ringmaa süüdilavastamist, nimetas prokurör absurdseks.
 
Juhtiv riigiprokurör Margus Kurm nõudis Ringmaa süüdimõistmist kõigis plahvatuste episoodides alates 2003. aastast, milles ta Harju maakohtus süü tõendamatuse tõttu õigeks mõisteti ning talle rangeima võimaliku ehk eluaegse vanglakaristuse määramist.
 
Simon tahtis Ringmaa õigeksmõistmist kahe lõhkemata jäänud pommi paigutamises, milles ta maakohtus süüdi mõisteti ning pensioni väljapetmises talle leebema karistuse määramist.
 
Harju maakohus karistas 23. märtsil Ringmaad kahe lõhkekeha paigaldamise ning kelmuse eest 15-aastase vangistusega. Kohus mõistis Ringmaalt välja ka riigi tsiviilhagi 20 255 krooni, sundraha 10 875 krooni ja advokaadile 10 000 krooni. Maakohus ei rahuldanud Ringmaa vastu esitatud tsiviilhagisid summas 6 661 382 krooni.
 
Kohtunik Katre Poljakova mõistis Ringmaa süüdi Tallinnas Lasnamäel Punane tänav 15 taarakioski juurde pommi panemises 2001. aasta 11. aprillil ning Pae tänav 23 2003. aasta 19. novembri öösel pommi panemises. Mõlemad pommid avastati ning need ei plahvatanud.

Riigiprokuratuuri süüdistuse järgi korraldas Ringmaa aastatel 1998-2005 kokku 11 plahvatust, milles hukkus seitse ja sai vigastada kuus inimest.  Plahvatused tekitasid varalist kahju üle seitsme miljoni krooni. Kaks paigaldatud lõhkeseadeldist ei plahvatanud. Samuti esitas Ringmaa pensioniametile võltsitud tööraamatu, mille alusel maksis amet talle 2001. aasta maist 2005. aasta novembrini alusetult 20 255 krooni pensionit.
 
Kaitsepolitsei võttis Ringmaa kuritegudes kahtlustatuna kinni 2005. aasta 11. novembril ning alates sellest ajast viibib ta vahi all.
 
Tallinna ringkonnakohus langetab Ringmaa süüasjas otsuse 27. novembril.