Doktor Valts Ernštreits analüüsis aastail 1863 kuni 1982 ilmunud või kirjutatud trükiste ja käsikirjade keelt ja tõestas liivi kirjakeele arengujärjepidevust. Unikaalseks tegi doktoritöö kaitsmise asjaolu, et tutvustus kanti ette liivi keeles, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Liivlase Valts Ernštreitsi töö võtab kokku selle, mida on tehtud liivi kirjakeele arendamisel 150 aasta vältel.

Tema sõnul on liivi kirjakeel teadlastele põnev uurimismaterjal, sest kahe viimase sajandi jooksul pole ühelgi hetkel seda rääkinud rohkem kui kolm tuhat inimest. Hetkel on liivi keelt emakeelena kõnelejaid kõigest ligi kümme ja just kirjakeel hoiab liivi keelt elus.

"Vaatamata sellele, et kasutajaid on vähe, tänapäeval ikkagi ilmuvad liivikeelsed väljaanded, on olemas liivi keelne portaal ja need küsimused ei ole oma aktuaalsust kaotanud," selgitas Ernštreits.

Nii värske doktor kui ka tema oponent, liivi keele vanimate keelemälestiste teenekaim uurija professor Eberhard Winkler leiavad, et liivi kirjakeele uurimisega tasub kindlasti edasi tegeleda.

"See on minu meelest esimene töö sellest teemast. Autor ise on liivlane, see on hästi argumenteeriv ja minu meelest suurepärane, erakordne töö. Oleks väga kasulik ja ka tähtis, et allikaid antakse välja, mida autor ka ise tahab. Aga ma loodan, et ta töötab niimoodi edasi," selgitas Winkler.

Järgmine aasta on liivi kultuuri aasta nii Lätis kui ka Eestis.