Hallhüljeste arvukus valmistab kaluritele peavalu ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: ERR
Eestis tekitavad looduskaitse all olevad hallhülged kaluritele aastas kahjusid umbes ühe miljoni euro eest.
Eesti, Soome ja Rootsi teadlaste hinnangul tunnevad hallhülged end Läänemeres järjest paremini ja nende arvukus on tõusuteel. Samas tunnistavad kõigi kolme riigi kalurid, et hülged on nende suurim probleem, sest loomad kas lõhuvad mõrdasid või hirmutavad kalu püügivahendist eemale, vahendas "Aktuaalne kaamera".

1970ndatel võeti hülged Läänemerel tõsise kaitse alla, sest loomade arvukus oli langenud mõne tuhandeni. Õnneks on merekeskkonna seisund sedavõrd paranenud, et hallhülged tunnevad end Läänemere avarustes taas üsna koduselt.

Turu Ülikooli teadur Markus Ahola rääkis, et sel aastal loendatud hallhüljeste arv ulatub 30 000-ni.

"See number on pidevalt kasvanud alates 2000. aastate algusest, mil me alustasime leviala uuringutel põhinevate loendustega," lausus Ahola.

Loomulikult pole kõik loomad loendatud, seega hinnatakse tegelikuks arvukuseks 37 000 kuni 50 000 hallhüljest.

Kuna hüljes sööb kala, siis kalurite jaoks on hüljes kalapuuduse või -vähesuse kurja juur. Eesti, Soome ja Rootsi teadlased uurisid kaks aastat kestnud projektis Ecoseal lisaks mereimetajate arvukusele ka kalurite hinnanguid hallhüljeste kohta.

Eestis tekitavad hülged kaluritele aastas kahjusid umbes ühe miljoni euro eest, mis enamasti tähendab lõhutud kalavõrke.

Tartu ülikooli Eesti mereinstituudi vanemteadur Markus Vetemaa tõi välja, et Soomes ja Rootsis on kalurid hakanud kasutama väga kalleid hülgekindlaid püügivahendeid ja hülgepeleteid.

"Häda on selles, et igasugused asjad, mida kalurid saaksid teha ja teevad, on väga kallid. Suurem osa Eesti kaluritest, kes on suuremalt jaolt vanaldased mehed, kes püüavad sellisest südamest tulenevast harjumusest ja armastusest mere vastu, neil eriti raha ei ole. Ega nemad palju teha ei saa," tõdes Vetemaa.

Ecoseali projekti käigus uuriti ka neid hülgeid, kes hukkuvad kalamõrdades, seda kutsutakse kaaspüügiks. Küsitluste käigus selgus, et kolme riigi kalurid leiavad oma püügivahenditest keskmiselt neli surnud hüljest aastas.

Soomes ja Rootsis on väikesel määral lubatud ka hüljeste küttimine.

"Kui Soomes ja Rootsis, kus tehakse väga palju hülgeteadust ja kus on väga palju uurijaid, on jõutud järeldusele, et sedasama populatsiooni küttides ei tehta sellele kahju, sest viimase 10 kuni 15 aasta jooksul on arvukus kogu aeg kasvanud hoolimata küttimisest, siis ma arvan, et küttimist võiks kindlasti lubada, aga loomulikult nagu iga asjaga - ettevaatlikult," ütles Vetemaa.

Toimetaja: Anna-Liisa Villmann



uudised
Mart Normet.

Mart Normet lahkub Eesti Laulust

Eesti laulu produtsent Mart Normet teatas saates "Hommik Anuga", et paneb oma ameti maha ja tänavune Eesti Laul ning Eurovisiooni lauluvõistlus jäävad tema jaoks viimasteks. Normet selgitas oma otsust sooviga anda iseendale ja ka Eesti Laulule võimalus arengus edasi liikuda.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

SUUR LUGU: VALDO PANT 90
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui tsensoreid, aga tööharjumustelt oli vanakurat ise nii enda tervise kui teiste vastu.

uudised
uudised
intervjuu viimasel tööpäeval
Tõnis Lukas ja Toomas Sildam Eesti Rahva Muuseumis.

Tõnis Lukas: erakonnapoliitika saali ERM-i ei tule

Reedel on Tõnis Lukase viimane tööpäev Eesti Rahva Muuseumi (ERM) direktorina. Alljärgnev Toomas Sildami intervjuu temaga on kiire ja veidi rappuv vankrisõit läbi mineviku, oleviku ja riivates tulevikku.

MUUTUV MEEDIAÄRI
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: