Diplomaadi ja Shakespeare'i tõlkija Georg Meri pojale Lennart Merile avanes Euroopa lapsepõlves. Koos perekonnaga lahkus ta varakult Eestist ning pidi üheksa korda vahetama kooli ning neli korda keelt. Eesti okupeerimise ajal oli perekond Tallinnas.

Aastal 1941 küüditati perekond Siberisse. Oma kõnedes rääkis president Meri sageli sellest, kui tähtis on saada üle valusast minevikust ning ehitada üles selline Eesti, mis elanud eestlase südames.

90-ndate alguses liikus aeg kiiresti. Lennart Meri võrdles ajategu kurja varjuga, mis sunnib eesmärgi poole. Nagu Alice Imedemaal tuli kiiresti joosta, et paigal püsida, et püsima jääda.

Island tunnustas taasiseseisvunud Eestit riikidest esimesena. Diplomaatiliste suhete taastamise aktidele kirjutas Lennart Meri alla Savisaare valitsuse välisministrina. Ministeeriumis puhusid uued tuuled ja tulid tööle uued inimesed. Samal ajal meenutas end igal sammul aeg, mida oli soov unustada. Mõned aastad hiljem ütles Lennart Meri: "Riigi taastamine ei ole lambinupule vajutamine, millest hetkega sünnib piibellik valgus. Riik sünnib nagu laps - valude ja vaevadega."

Üleminek demokraatiale ja turumajandusele on nagu hüpe üle kuristiku. Toonast toetuspunktita hetke ja kaost meenutas Lennart Meri 94-nda aasta uusaastakõnes. 90-ndate algusaastad nõudsid oleviku ja tuleviku realistlikku tajumist. Eesti taotles oma kohta ÜRO-s. Eestis käis ridamisi kõrgeid külalisi lähemalt ja kaugemalt.

ÜRO-s kõneles Lennart Meri Minu Maa tundest, millega 40-ndate lõpul püüti lõppu ja mille juurde Eesti samm-sammult ja takistuste läbi hakkab jõudma.

Aprillis 1992 sai Lennart Merist suursaadik Soomes. Ees olid valimised - Riigikogu ja ja presidendivalimised ning Lennart Merist sai Isamaa presidendikandidaat.

1992. aasta valimisi nimetas Lennart Meri demokraatliku tee valimisteks, kui nabanöör sovjetliku minevikuga lõigati läbi. Presidendiks saades lubas Lennart Meri, et Eestimaa, mis Vene ajast uude aega ja maailma astub, ei saa olla lootusetu, räämas, ei tohi laguneda.

Kõige ohtlikumaks ja destabiliseerivamaks teguriks Põhja Euroopas on endise Nõukogude Liidu relvajõudude seadusevastane paiknemine Eestis. Nii kõneles Lennart Meri juunis 1993. Aasta hiljem tõdes tal, et siiani on Eesti eesmärke mõistetud kitsalt ja poliitikuid on koondanud kaks eesmärki - sõltumatuse taastamine ja võõrvägedest vabanemine. Nüüd on aeg koondada sõpru ja liitlasi. Eesti võib üle pika aja naeratada kõigisse ilmakaartesse.

Eesti riik peab oskama käituda riigina - rõhutas Lennart Meri poliitikuid skandaalide ja skandaalikeste ajal korrale kutsudes. Presidendi roll on tasakaalustaja ja mitte armastatud isakese roll. Riigi maine on riigi kõige väärtuslikum kapital.

1996-nda aasta presidendivalimistel valis valimiskogu Lennart Meri presidendiks teiseks ametiajaks. Maailm oli muutunud, Eestit koheldi kui täiskasvanud riiki. Euroopa Liit ja NATO ei olnud siis enam kauge ja utoopiline unistus.

Avanenud maailmas on kohustus näha Eestimaad kogu aeg ja igal pool. Kui seda ei näe, siis läheme omadega rappa - rääkis Lennart Meri. Poliitikutelt nõudis ta kahekõnet rahvaga ja Euroopa Liidu teemade selgitamist ja mitte üldiseid fraase.

Rääkides Euroopa Liidust ja Eestist kasutas president Meri piibellikke võrdlusi, rääkides Eestist kui Euroopa kadunud pojast, kes koju jõudnud. Ning veidi hiljem lootusest, et kui koputada uksele, siis uks ka avatakse. Euroopa kohta ütles president Meri, et Euroopa ei ole supp, vaid mosaiik, kus igal kivikesel, kuitahes väikesel, on oma värv. Eestlased ei pea olema tublid Euroopa Liidu ja NATO jaoks, vaid Eesti riigi ja tuleviku jaoks.

Eesti Nokiat kutsus president Meri otsima. Ning tõdes, et riigi edu sõltub haridusest. Sest haritud rahvas on tugev ka siis, kui ta on arvult väike. Kooliaasta alguses kinnitas president, kuivõrd tähtis on see päev, kuivõrd tähtis on iga koolipäev.

Kodukaunistamise aasta kuulutas Lennart Meri välja 1997-nda aasta emadepäeval. Kodu mõiste ei piirdunud ainult ilusa maja ja aiaga. Kodu all tuleb mõista Eestit tervikuna - selgitas Lennart Meri.

Lennart Meri ütles oma esimese visiidi ajal Soome, et ajalugu on alati kerge ära tunda, kui ta on möödas ja teda on raske ära tunda, kui ta parasjagu sünnib.