Ametist lahkunud presidendi Alar Karise arvates jäi ta kohati Eesti välispoliitika kujundamisest kõrvale. Riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi (SDE) sõnul ei tohiks sellist olukorda praegusel keerulisel ajal tekkida. Pigem peaksid kõik riigijuhid ja -asutused tegema veelgi tihedamat koostööd.

"Selline käsitlus, et välispoliitika pannakse paika kusagil Islandi väljakul ja otsustatakse seal ära ning president on kõigest selle täideviija, on vale. See tähendab seda, et mõlemad pooled peavad olema sellest huvitatud. President Karise puhul juhtus see, et välisministeerium mingil põhjusel ei suutnud presidendiga koostööd teha ja hilisemas etapis, mulle tundub, ei olnud sellest ka enam huvitatud. See oli muidugi väga suur viga," lausus Kaljulaid.

Kaljulaid lisas, et presidendi roll on ainulaadne. Ta kohtub maailmaliidritega, kes jäävad teistele Eesti esindajatele kättesaamatuks. Samas sõltub nende visiitide edaspidine kasu paljuski presidendi oskustest ja isikust.

"Põhiseaduse järgi presidendil on esindusroll eelkõige, aga ega välispoliitikas ei ole ju piire. Me oleme näinud ju läbi ajaloo, alates Lennart Merist, Toomas Hendrik Ilvesest, kes on ju olnud väga kaalukad välispoliitikakujundajad ja -arvajad globaalsel tasemel ja Euroopas, ning oleme näinud ka presidente, kes on võib-olla vähem sellist rolli võtnud," ütles välisminister Margus Tsahkna (Eesti 200).

Tsahkna rõhutas, et kui presidendi ja mõne riigiasutuse vahel tekivad välispoliitilised erimeelsused, siis tuleks need vaidlused omavahel kodus ära pidada. Sama ütleb ka riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson (Reformierakond), kelle arvates võiks president peale riigikaitsenõukogu kohtuda tihedamalt ka näiteks välisministriga.

"Ma arvan, et selle asja ühisnimetaja on regulaarne koostöö, regulaarne koordineerimine, kohtumised ja sisuline arutelu tõesti riigile oluliste strateegiliste valikute üle ja need valikud kindlasti saavad olema lähiaegadel ja -aastatel üpris keerulised," sõnas Mihkelson.

Riigikogu koridorides on kõlanud ka mõte, et ehk võiks president riigikaitse kõrgeima juhina esindada Eestit NATO tippkohtumisel, mille otsused on tegelikult juba eelnevalt tehtud. Mihkelson seda vajalikuks ei pea.

"Nendel kohtumistel ikkagi võetakse riigile kohustusi. Ükskõik, kas need on kaitsealased kohustused või on Euroopa Ülemkogul palju laiemaid eluvaldkondi puudutavad kohustused ja neid saab Eesti nimel ikkagi võtta ainult valitsujuht," lausus Mihkelson.