Kunda jõgi ajab taas üle kallaste ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Kunda jõe suudmes kannatavad elamud põhjajäätumise tõttu taas üleujutuse all. Nii elanike kui ka linnavalitsuse hinnangul tekib probleem Kunda tööstusettevõtete koosmõjust.

Kunstlikult ebaühtlaseks muudetud vooluhulk tekitab nähtuse, mida nimetatakse põhjajäätumiseks. Kui jões on vett vähe, külmuvad kärestikud põhjani kinni. Kui vooluhulk suureneb, voolab vesi jääle ja külmub omakorda. Nii tekib kärestikele jääst pais ja kärestikust ülesvoolu jääv jõeorg ujutatakse üle, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Nii võib põhjajäätumise teket lühidalt iseloomustada. Kunda jõe suudmealal elavatele inimestele tähendas see, et möödunud ööl tuli hakata oma elamuid tuppa külla tuleva Kunda jõe eest kaitsma.

Kunda elaniku Ants Tulli arvates on probleem selles, et kui linnas on kaks tehast, mis tarbivad meeletul hulgal vett - haavamassitehas 10 000 kuupmeetrit ööpäevas ja tsemenditehas 50 liitrit sekundis.

"Kui vesi tõmmatakse ära ja lõhed jäätuvad kinni ning vesi ei saa jää alla, siis jäätubki jõgi kiht-kihilt kinni ja jõuamegi sellise olukorrani, nagu siin praegu näha on," rääkis ta.

Kui tegemist on tööstuse mõjuga, oleks loogiline, et suurfirmad ka probleemi lahendamist toetaksid. Kunda linnapea Jüri Landberg nentis, et probleem on selles, et firmad ei taha lisaraha välja anda.

Linnnapea avaldas lootust, et kui istutakse ettevõtjatega ühe laua taha ja näidatakse ära probleemi olemus, siis jõutakse kokkuleppele.

Enne uute tööstusettevõtete rajamist tehakse põhjalikud uuringud ja hinnatakse keskkonnamõju. Haavapuitmassitehase ja olemasoleva tööstuse mõju Kunda jõe veetasemele need uuringud ei näidanud.

Kunda jões elavad kaitsealused kalaliigid ja jääpaisu õhkimine ei mõju neile hästi. Ants Tulli arvates tuleks tellida Tartu Ülikooli hüdroloogidelt ja geomorfoloogidelt Kunda jõe jäätumise mudel ja selle põhjal otsustada, kuidas tulevikus sellist olukorda vältida. Kunda jõe äärsed majad on enamasti ehitatud enne viimast sõda.

Toimetaja: Sven Randlaid



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: