Mihkel Pukk: Lumivalgeke, päkapikud ja fosforiit ({{commentsTotal}})

Mihkel Pukk on Eesti Maavarade Ühingu juhatuse liige.
Mihkel Pukk on Eesti Maavarade Ühingu juhatuse liige. Autor/allikas: Erakogu

Fosforiit on justkui zombistunud Lumivalgeke, keda kaevuritest päkapikud jonni jätmata jälle ja jälle elustada püüavad. Võib-olla olekski üks elav surnu meie uinuvasse ühiskonda teretulnud värskendus, kui vaid Lumivalgekese sark ei sarnaneks liialt Pandora laekaga, mis rikkusega peibutades silmi pimestab. Keegi aga ei tea, mis juhtuma hakkab, kui laegas lõpuks avada.

Mida teha kui Pandivere põhjavesi rikutud saab? On meil olemas „plaan B“? Pandivere veehaarde mõju ulatub Keilast Rapla ja Viljandi kaudu Tartuni, Tallinnast rääkimata. Vähe on eestimaalasi, keda fosforiidi kaevandamise negatiivsed mõjud puutumata jätaks. Kas oleme valmis neid riske võtma? Tüüpiline mantra "tänapäeva tehnoloogiast" kui võluvitsast kõikide murede lahendamiseks on lihtsalt küüniline.

Maavarad kuuluvad põhiseaduse järgi rahvale. Riigi roll on olla hea valitseja. Meie, rahvas. oleme mõisnik, riik on mõisavalitseja. Nüüd on riik omakorda andmas teatepulga ettevõtjatele, kes saavad teatud tingimustel võimaluse meile kuuluva maavaraga majandamiseks.

Esmapilgul on see toimiv mudel. Tegelikkus on aga ideaalist kaugel. Eesti riigi maavarade majandamine pole heaperemehelik, pole iseseisvuse taastamise algusaegadest olnud. Rääkimata sellele eelnenud ajast.

Lühidalt kirjeldades on tegu arengumaadele iseloomuliku röövkapitalismiga. Probleemid algavad seadusandlusest, jätkuvad praktikaga ning lõpevad puuduliku järelevalvega. Huvilised võivad uurida riigikontrolli auditite tulemusi.

Tuletame meelde, et maavarade puhul räägime taastumatust ressursist. Kord maa seest võetuna materjali tagasi maasse ei pane. Rikutud veerežiim ei pruugi taastuda, tootmise käigus tekkinud reostus mõjutab keskkonda aastakümneid või aastasadu. Järeltulevad põlved peavad aga tehtuga lihtsalt leppima.

Oleksin väga ettevaatlik rääkides aastakümnete perspektiivis fosforiidist kui suure potentsiaaliga elukvaliteedi ja heaolu kasvatamise ressursist. Maailma rahvastiku kasvades võib puhas vesi ja hea tervisega muld osutuda oluliselt suuremaks väärtuseks kui fosforiidist valmistatud kunstväetis.

Eesti Maavarade Ühing on Eesti vabaühenduste poolt loodud katusorganisatsioon, mille eesmärk on seista heaperemeheliku maavarakasutuse eest.

Toimetaja: Rain Kooli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: