Kas fosforiidiuuringuteks vajaliku maavara maa peale tooja on selgunud?

Jah, meie lepingupartner on inseneribüroo Steiger, kes on üks Eesti tunnustatumaid puurijaid. Me teeme kahte tüüpi puurauke, väiksemaid ja suuremaid. Suuremate puuraukude puhul on Steigeri partner omakorda Keller. See on Saksa päritolu rahvusvaheline ettevõte, kellel on väga pikk ja suur kogemus just nimelt nende suuremate puuraukude tegemisel.

Millal algavad puurimised?

Tööde planeerimine käib ja plaan on alustada puurimisi Aru-Lõuna karjääris sel nädalal.

Kõigepealt teeme kuus nii-öelda tavapärast puurauku ehk väiksema, umbes kümnesentimeetrise diameetriga puurauku, nagu on ka puurkaevude omad.

Neist kolm tükki on proovipuuraugud, et täpsemalt aru saada, kui sügaval on fosforiidikihid selles kohas.

Kolm tükki on hüdrogeoloogilised puuraugud, kuhu lähevad sisse erinevad põhjavee seireseadmed, et selles kohas pikema aja jooksul põhjavett seirata.

Pärast seda, praeguse plaani järgi novembri alguses teeme seitse suuremat puurauku diameetriga umbes 1,2 meetrit.

Suurte puuraukude puurimine kestab kokku umbes kuu aega. Selle järel puuraugud suletakse ja puurimisala korrastatakse. Avatuks jäävad vaid hüdrogeoloogilisteks uuringuteks vajalikud puuraugud.

Kui sügavad need testpuuraugud tulevad?

Räägime kuni 30 meetri sügavustest puuraukudest ehk tegelikult geoloogia mõistes on nad üsna-üsna madalad. Näiteks ulatuvad meie maasoojusenergia projektide käigus tehtud puuraugud 500 meetri sügavusele.

Kas väikesed ja suured testpuuraugud on selles mõttes omavahel seotud, et väikeste puuraukude järgi vaatate, kuhu on suuri mõttekas teha, või pole need omavahel seotud?

Nad ei ole otseselt omavahel seotud. Nad on seotud selles mõttes, et väikeste puuraukude abil me saame võimalikult täpselt teada, kus on erinevate maavarade kihid selles konkreetses kohas. Sest mida täpsemalt me teame, seda täpsemalt me saame ka suurtest puuraukudest proove võtta.

Kui palju proovideks fosforiiti maa peale tuuakse?

Suurtest puuraukudest võtame välja umbes 25 tonni fosforiiti ja paar tonni fosforiidi kohal asuvat graptoliitargilliiti ja glaukoniitliivakivi. Võibolla tavainimesele on arusaadavam, et see on kaks-kolm veoautokoormat kivimeid.

Samas on juttu olnud ka 50 tonnist.

Meil on olemas kehtiv uurimisluba kuni 50 tonni võtmiseks, aga praeguste parimate teadmiste kohaselt ei lähe meil tehnoloogilisteks uurimiskatseteks nii suurt kogust vaja. Seetõttu piirdume praegu umbes 30 tonniga.

Kui suurel maa-alal puuraugud tehakse?

Laiemalt on meie uuringute fookuses osa Toolse fosforiidimaardlast – laiendatud Aru-Lõuna ala, mille pindala on ligi 10 ruutkilomeetrit. Proovide võtmise puuraugud teeme umbes tuhande ruutmeetri suurusele alale.

Kui ohtlikud on uuringud põhjaveele?

Me jälgime kõiki võimalikke riske väga põhjalikult. Kui me räägime fosforiidi ja teiste kriitiliste toormete uuringutest, on üks põhiküsimus, mis saab põhjaveest. Ehk meie uuringute üks oluline fookus ongi, milline on võimaliku kaevandamise ja väärindamise mõju põhjaveele.

Need konkreetsed testpuurimised meie hinnangul küll põhjaveele ohtu ei kujuta. Selliseid väikesi tavapuurauke tehakse ju igal pool, kui me räägime puurkaevudest, ja seal ei ole midagi eripärast.

Ka neid suuremaid 1,2 diameetriga puurauke on Eestis mitmes kohas varem tehtud. Näiteks Tallinnas Õismäel ja Astangul tornmajade vaiade jaoks. Ja neid on tehtud ka sügavamaid, kui tehakse Aru-Lõunas. Samamoodi on nad läbinud erinevaid põhjaveekihte ning mitte midagi juhtunud ei ole.

Kui kevadel olid fosforiidiuurimise infopäevad, oli juttu, et kohalike omavalitsuste ja kogukondade esindajad, kel on huvi, saavad jälgida neid töid. Kas see plaan on jõus?

Me kohtusime eelmisel nädalal nii Rakvere valla kui ka Viru-Nigula valla juhtidega. Mõlema valla kodulehele ja sotsiaalmeediakanalitesse läks see info üles, et puurimised algavad. Samuti on kohalikud meediaväljaanded, nii ajaleht Virumaa Teataja kui ka portaal Lääne-Viru Uudised, teemat kajastanud.

Kui on huvi seda puurimist vaatama tulla, siis me plaanime nende suuremate puuraukude tegemisel ühte külastuspäeva. Täpne kuupäev on veel selgumisel, aga me kindlasti anname sellest teada.

Arvestada tuleb, et need tööd toimuvad tegutseva lubjakivikaevanduse territooriumil. Seal on oma ohutusnõuded, mida tuleb arvestada, kui meile sinna külla tulla puurimisi vaatama.

Kui maavara on ühel momendil maa peale toodud, siis mis saab tast edasi?

Me pakendame ta ära ja kõigepealt toome ta meie Arbavere uurimiskeskusesse. Kuna kogu meie uurimisprojekt kestab 2023. aasta algusest 2025. aasta lõpuni, ongi järgmine etapp teha suurema mahuga katseid, kui tavaliselt ülikoolid oma laborites teevad. Ehk teha tehnoloogilisi katseid, et aru saada, kuidas on võimalik fosforiiti väärindada ja millised on võimalused fosforiidi seest haruldasi muldmetalle kätte saada.

Kas tehnoloogiliste katsete tegija on leitud?

Ettevõte, kes neid katseid tegema hakkab, ei ole veel valitud, aga Eestis seda kompetentsi ei ole, seega pidime pöörduma välismaa laborite poole.

Lähema kuu aja jooksul tahaksime selles selgust saada ja labori välja valida. Praegu ootame kahelt laborilt lõplikke pakkumisi.

See tähendab seda, et mingi osa maa seest välja toodud maavarast viiakse uurimiseks välismaale?

Jah, seda küll.

Kas selleks momendiks, kui toorainet hakatakse puuraukude kaudu välja tooma, peaks olema selge, mis temaga edasi saab?

Kui fosforiit käes, toome selle Arbaverre ja selleks ajaks tahaksime teada, millisesse laborisse ja kui suured mahud täpselt edasi lähevad.

Aga uuringute tegija leidmine ja maavarade puurimine Aru-Lõunas pole otseselt omavahel seotud. Ka siis, kui uurija pole selleks ajaks veel leitud, toome maavarad ikkagi Arbaverre.

Kas väiksematest testaukudest välja võetavaid puursüdamikke saab geoloogiateenistus oma jõududega uurida?

Seda, mida seal maa sees suures pildis on, me ju varasemate uurimiste põhjal teame. Nende puurimiste eesmärk on teada saada, kust kohast täpselt need erinevad kivimikihid algavad ja kus nad lõppevad. Need vahemikud saame oma jõududega kindlaks teha ja neid puursüdamikke säilitatakse Arbaveres.

Millele need uuringud veel keskenduvad lisaks fosforiidi väärtusele?

Kui me mõtleme maavarade väärindamisele ning käimasolevate fosforiidi ja teiste kriitiliste toormete uuringutele, siis fosforiit sisaldab haruldasi muldmetalle, nagu näiteks neodüüm, mida kasutatakse elektrituulikutes. Eesmärk on teada, kuidas neid muldmetalle fosforiidist kätte saada.

Uurimise fookuses on ka fosforiidikihi peal asuv graptoliitargilliit ehk vana nimetusega diktüoneema-kiltkivi. See sisaldab vanaadiumi, mis on samuti rohe- ja digipöördeks vajalik kriitiline toore. Graptoliitargilliit sisaldab ka uraani.

Samuti uurime graptoliitargilliidi peal asuvat glaukoniitliivakivi, mis sisaldab kaaliumi.

Uurimisküsimused ongi, mil moel on võimalik erinevaid metalle maavaradest eraldada ja kas see on majanduslikult mõistlik. Praegu tegelikult sellele selget vastust ei ole.

Meil maapõues olevate erinevate metallide mahud ühe tonni mäemassi kohta ei ole väga suured, nad on ikkagi pigem väikesed. Aga kui juba läheb maapõue väärindamiseks, siis tasub kindlasti vaadata teemat kompleksselt. Ehk tuleb aru saada, millist osa meie maapõues leiduvast on võimalik väärindada.

Plaan oli järgmise aasta lõpuks valitsusele esitatav aruanne valmis saada. Kas see tähtaeg on reaalne, arvestades, et hanked on veninud?

Praegu töötame selle nimel, et ta saaks kavandatavaks ajaks valmis. Ma usun, et kui me saame ikkagi lähikuudel ka tehnoloogiliste katsete tegemise partneri valitud, jõuame oma töödega 2025. aasta lõpuks valmis.