HIV vaktsiini ei tule ja AIDSi ravimit väga ei otsitagi ({{contentCtrl.commentsTotal}})

HIV üks avastajatest Robert Gallo pidamas loengut Tartu Ülikoolis 2011. aastal.
HIV üks avastajatest Robert Gallo pidamas loengut Tartu Ülikoolis 2011. aastal. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

HIV ja AIDS on aastaks 2032 leidnud lahenduse, leiab HIV üks avastajatest Robert Gallo. Tartu Ülikooli professor Mart Ustav aga ei usu, et probleemi lahendaks vaktsiin või ravim, mida tema hinnangul väga ei otsitagi.

ERRi uudisteportalile antud usutluses leiab Marylandi Ülikooli meditsiinikooli inimviroloogia instituudi direktor Robert Gallo, et HI-viiruse leviku ja AIDSi osas on 18 aasta pärast toimunud läbimurre, mis lahendab kogu probleemi.

Viisi, kuidas täpselt HIV ja AIDSi probleem lahendatud saab, jätab ta siiski lahtiseks. Gallo eristab HIVst rääkides ravi ja funktsionaalset ravi.

Lihtsalt öeldes ei usu ta sellesse, et HI-viirust oleks võimalik maailmast elimineerida ühe imeravimiga ehk ühest ravi ei ole ega tule. Pigem usub ta, et on võimalik hoida viirusega nakatunud inimese elukvaliteeti ja tervist ehk rakendada funktsionaalset ravi, mille puhul kasutatakse ravis erinevaid ravimeid, mis lõppetulemusena lubavad inimesel viiruskandjana siiski nautida pikka ja kvaliteetset elu.

Sama meelt on ka Tartu Ülikooli biomeditsiinitehnoloogia professor, akadeemik Mart Ustav. Küsimusele, kas 18 aasta jooksul on leitud HIV vaktsiin või AIDSi ravim, ütleb Ustav, et HIV vaktsiini võimalikkusesse ta ei usugi.

Ravimi osas pole ta aga päris kindel, et seda üleüldse otsitakse. Põhjus on lihtne: nii vaktsiini kui ravimi arenduses on napib erasektori raha, mis omakorda limiteerib uute ravimite või vaktsiini väljatöötamist.

On küll olemas mõned fondid ja annetajad, kes finantseerivad ka HIV ja AIDSi alast uurimistööd, mitte pole ainult orienteeritud medikamendi väljatöötamisele, nagu seda on enamasti kõik ravimikompaniid.

Vaktsiin tähendaks, et praegu kasutusel olevatel ravimitel kaoks turg – kellele neid keemilisi vahendeid vaja on, kui viirus elimineeritakse, küsib Ustav.

Samas olemasolevate ravimite puhul on mängus ravimikompaniide huvid. Praegused geneerilised ravimid ründavad konkreetset märklauda, olles sealjuures oma olemuselt ja sünteesimeetodilt üsna lihtsad.

<script id="infogram_0_euroopa-parlamendi-kandidaadid-numbrites" src="//e.infogr.am/js/embed.js" type="text/javascript"></script>

Ükski neist ei toimi 100 protsendiliselt, pigem on see toime umbes 30 protsenti, ütleb Ustav. “Mina ei ole sellega nõus, et selles arenduses on tõsine soov praegusel ajal töötada välja uusi ravimeid, sest turg on ju täis,” sedastab Ustav.

Nii Ustav kui Gallo usuvad, et HI-viirus on võimalik kontrolli alla saada. Ustav usub, et aastaks 2032 on HI-viirus ja sellest põhjustatud tervisehädad raviga kontrolli all hoitavad viisil nagu seda on praegu näiteks kõrgvererõhktõbi või kolesteroolitase.

Mõistliku meditsiinisüsteemi puhul pole ka erilist vahet HIV kandja ja mittekandja eluea vahel. “Kui varem sai öelda, et HIV kandjate eluiga on 5 või 10 aastat lühem, siis seda differentsi enam pole, võibolla on see erinevus paar aastat,” selgitab Ustav. Üldise eluea pikenemise juures ei ole enam väga suur erinevus, kas inimene elab 80 või 82aastaseks.

Seda, kui paljud inimesed võivad aastaks 2032 olla maailmas HI-viirusega nakatunuid, ei prognoosi kumbki teadlane.

Küll aga tõenäoliselt selle aja jooksul HIV-ga nakatunute arv ei lange, suurema tõenäosusega pigem tõuseb. Ning see jääb ka aastal 2032 vaesusega seotud haiguseks ehk massiliselt levima maakera nendes piirkondades, kus elab suur osa vaesest ning kehvema haridusega inimestest.

Arenenud maailmas jääb haigus samuti levima. Süstivad narkomaanid, kes mõne aja eest ka Eestis HIVd edasi andsid, ei ole peamised levitajad ja nakatajad, sest teavitustöö ning ühekordsete süstalde laialdane levik on juba praeguseks seda probleemi leevendanud.

Seega HIV levib ka aastal 2032, peamiselt sugulisel teel, ka haritute ja hea sissetulekuga inimeste hulgas.

Kuivõrd tegemist on viirusega, mis ei esine ainult inimestel, siis takistab selle elimineerimist ka asjaolu, et isegi kui inimeste hulgas saadakse viiruse kandjate hulk kontrolli all, võivad viiruspuhanguid uuesti alguse saada näiteks Aafrikas või teistes piirkondades, kus inimesed kütivad ahve, kes omakorda HI-viiruse kandjatena võivad küttimise või hilisema ahvi liha töötlemise käigus nakatada inimest.

Kuna viirus levib peamiselt inimeselt inimesele ning sugulisel teel, on selge, et selle levikut saab piirata üksnes käitumist muutes.

Nii Mart Ustav kui Robert Gallo leiavad, et viiruse levimise viisidest teadlik olemine, turvaline seksuaalkäitumine ning toimiv meditsiinisüsteem on need, mis takistavad viiruse levikut ja muundumist.

Nii, nagu on kontrolli alla saadud rõugete või mõne teise viiruse levik, ei usu Ustav, et HI-viirust oleks võimalik elmineerida.

Gallo seevastu usub, et HI-viirus on võimalik elimineerida – kuidas täpselt, jätab ta esiotsa ütlemata, kuid see on pikaajalisem protsess ning eeldab muutusi nii inimeste seksuaalkäitumises kui viirusega nakatunud inimeste tervise kontrolli all hoidmises.

Kuhu on aastaks 2032 jõudnud meditsiini ja tervisega seotud sõlmküsimused? Loe ka teiste teadlaste arvamusi Visioon 2032 rubriigist.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: