Pangad: prognoositust aeglasem kasv võib tähendada riigi võlakoormuse kasvu ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Postimees/Scanpix

Kui majanduskasv jääb väiksemaks, kui on riigieelarve koostamisel arvestatud, võib valitsussektori eelarve defitsiit kujuneda oodatust suuremaks ja lähiaastatel võib seega tekkida vajadus suurendada riigi võlakoormust, leidsid SEB ja Nordea analüütikud tänasel ümarlaual.

Riigieelarve strateegia koostamisel on arvestatud, et sel aastal kasvab SKT 2 ning järgmisel aastal 3,5 protsenti, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Rahandusministeeriumist optimistlikum on Nordea, mõnevõrra pessimistlikum Swedbank. Selgelt eristub SEB, kes ootab selleks aastaks vaid pooleprotsendist kasvu.

SEB peab oluliseks, et riik ei planeeriks liigse optimismiga pikaajalisi kulutusi.

"Ilmselgelt, kui majanduse olukord jääb kehvemaks nagu meie arvame, siis see tähendab suuremat defitsiidi tõusu. Aga ma arvan, et paariaastases perspektiivis sellest ei oleks ka väga hullu. Tähtis on pikaajaline perspektiiv, et ei hakataks iga-aastaselt defitsiiti suurendama ja endale võlga kukile koormama, et majanduse struktuur käest ära ei läheks," selgitas SEB majandusekspert Ruta Arumäe.

Nordea peaökonomist Tõnu Palmi sõnul võib arvata, et riigi võlg kasvama hakkab. "Loomulikult, muu Euroopa kontekstis oleme väga tublid. Küsimus on lihtsalt selles, et kui me investeerime, siis kuhu see raha läheb - kas ekspordipotentsiaali tõstmiseks, kust see raha tagasi tuleb, või tuleb see raha tagasi maksta kuskilt mujalt," rääkis Palm.

Swedbanki majandusanalüütik Tõnu Mertsina kümneprotsendise riigi võlakoormuse suurendamist ei poolda.

"Juba sellepärast, et kui vaadata pikaajaliselt ette, siis ma näen, et Eesti eelarvet hakkavad pingestama sotsiaalkulutused ja selle koha pealt, ma arvan, peaks igasuguste suuremate kohustuste võtmisse suhtuma väga konservatiivselt," selgitas ta.

Palmi sõnul on Eesti riigi reiting tänu korras rahandusele kõrge ning kui ka riik laenu ei võta, siis korras rahandus on oluline igale laenuhuvilisele inimesele.

"Täna on baasintressid nulli peal, aga erinevus on just see, mis on riski marginaal. Kui täna tahab Eesti laenuvõtja pikaajaliselt investeerida, osta endale kinnisvara, siis on laenuintress 2,6 protsenti, kui on hispaanlane, siis ta ei pruugi laenu saada või on intress 3,5 ja rohkem," rääkis Palm.

Analüütikute sõnul on riigieelarvestrateegias nimetatud eesmärgid saavutatavad, kui vastavalt majandusolukorra muutumisele jooksvaid korrektuure tehakse.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: