Laureaaditiitli tõi pikaaegne silmapaistvalt hea ajakirjanduslik tegevus, eriliselt märgiti ära viimase aasta tipptasemel töö Ukraina sündmuste kajastamisel.

Kandle reportaažid Kiievist, Krimmist ja Ida-Ukrainast on toonud Eestit oluliselt puudutava maailmasündmuste arengu vahetult siinse televaatajani, sõnastatuna teravalt ja samas sooja lugupidamisega inimeste vastu. Ta on aastaid pühendunult töötanud välisuudiste vahendajana, olles "Aktuaalse kaamera" välisuudiste toimetaja ja saatejuht ning jõudes selle kõrvalt teha autorisaateid mitmel teemal.

Kannel sündis 7. juunil 1967 Haapsalus. Ta on lõpetanud Audru keskkooli ja Pärnu lastemuusikakooli. Ajakirjandust õppis ta Tartu Ülikoolis, kust tal on ka politoloogia magistrikraad (2005).

Ta on töötanud paljudes ajalehtedes, aastatel 1998–2001 oli ta Eesti Televisiooni ja Eesti Päevalehe korrespondent Moskvas. Edaspidi asus tööle ETV uudistetoimetuse välisuudiste toimetajana ning alates 2009. aastast on Astrid Kannel olnud "Aktuaalse kaamera" ankur. Lisaks on ta erisaadete ja dokumentaalfilmide autor: "Astrid Kannel Iraagis" (2005), "Kauge lähedane Jaapan" (2007), "Afganistan" (2008) jt. On toimetanud ja juhtinud poliitikasaadet "Välisilm" (alates 2001. aastast) ja teadussaadet "Püramiidi tipus" (2012-2013).

"Astridi sellekevadine n-ö loominguline õide puhkemine on seotud võimalusega käia Ukrainas sealseid murrangulisi sündmusi kajastamas. Nii Kiievis Maidanil, Krimmis kui ka Ida-Ukrainas. Kõik see kinnitab, kui oluline on ajakirjaniku jaoks võimalus olla pöördeliste ja suurte sündmuste keskel, mitte olla vaid toimetuse umbses toas rahvusvaheliste uudisteagentuuride tõlk," ütles ERRi uudistetoimetuse juht Urmet Kook.

"Astrid on väike, aga vägev naine. Selle sama Ukraina kriisi ajal oli tal kogu aeg reisikott pakitud ning plaan tehtud, kuis kodus asju korraldada, kui ta peaks ootamatult nädalaks ära sõitma. Näiteks ühel laupäeva hommikul helistasin talle kella 11 paiku ja ütlesin, et nüüd peaks küll esimesel võimalusel Ukrainasse lendama. Tund aega hiljem oli Astrid juba lennujaamas," kirjeldas Kook.

ERRi juhatuse esimees Margus Allikmaa iseloomustas preemia laureaati nii: "Väliselt on Astrid Kannel nii habras, et täiesti uskumatu on see, kui söakas ajakirjanik on sellise fassaadi taha peidetud."

"Tegelikult oleme ka varem aimu saanud tema oskusest kiirelt reageerida ja õigeid küsimusi küsida, aga sel kevadel nägime ära, et Astrid on suurepärane rindereporter, kes ei pelga ebamugavusi ja on valmis vaatajat-kuulajat informeerima kõige vahetumal ja operatiivsemal moel. Ja jääma selle juures soojaks ja siiraks. Naeratus näol, heatahtlik pilk silmis ja kohe valmis reageerima," rääkis Allikmaa.

Valdo Pandi nimelise ajakirjanduspreemia on varem pälvinud Rein Karemäe (1980), Mati Talvik (1985), Lembit Lauri (1988), Toomas Uba (1998), Aarne Rannamäe (2008), Mihkel Kärmas (2009), Neeme Raud (2010), Ivan Makarov (2011), Vahur Kersna (2012) ja Kaja Kärner (2013). Preemia väljaandmise eesmärgiks on loominguliselt silma paistnud ja tuntud tegevajakirjanike tunnustamine ühiskonnale oluliste teemade professionaalse ja uudse käsitlemise eest, samuti Valdo Pandi mälestuse hoidmine.