Eesti ühe suurema mõisakompleksi omanik Anu Koppel ütles, et tema eesmärk on, et mõis jääks avalikku kasutusse, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kolga mõisa ajalugu ulatub 1298. aastasse, mil seda esmakordselt mainiti. 16. sajandi lõpus kinkis Rootsi kuningas Kolga ja selle ümbruse kuulsale Rootsi väejuhile de la Gardie'le. Sellelt Rootsi aadliperekonnalt läks mõis kaasavarana Stenbockidele, kuni see 1940. aastal natsionaliseeriti. Eesti iseseisvuse taastamise järel tagastati mõisakompleks Stenbockide suguvõsale.

Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi rääkis, et tegu on omaaegse Eestimaa kõige suurema mõisaga, mille suurus oli 50 tuhat hektarit.

Muinsuskaitseameti vaneminspektor Ly Renter rääkis, et Kolga mõisa, kui Eesti ühe suurema ja suursuguse mõisakompleksi käekäiku on amet aastaid murelikult jälginud, sest hooned on hävimisohus.

"Väga palju aastaid on ta müügis olnud ja hooneid on küll korrastatud, näiteks peahoone katust ja üht teist tehtud, aga tegu on varemetepargiga. Et Stenbockid said ju hoonetekompleksi, kus on palju varemeid ja nad ei ole nendega midagi peale hakanud, välja arvatud siis peahoone katus. Et 22 kinnismälestist on kogu mõisas," rääkis Renter.

Kolga mõisa vastne omanik Anu Koppel rääkis, et kordategemist vajavat mõisa otsides pidas ta Kolga mõisa esialgu liiga suureks ja võimsaks, kartes, et äkki ei hakka hammas peale. Mida rohkem ta kohapeal käis, seda rohkem tuli ideid, mida ja kuidas teha.

"Siin peahoones peaks kindlasti olema restoran, nagu siin on varemgi olnud, teisel korrusel kontserdid, näitused," rääkis Koppel.

Kultuurihuviline mõisaomanik näitab, kus mõisahoovis saaks suviti teatrit teha, kuid lisab, et mõisa majandamiseks tuleks jälle käima panna hotell, mis kõik nõuab aga tõsist remonti.

Esmalt tahab ta mõisakompleksi juures päästa, mis päästa annab, et siis hakata otsast restaureerima. Tähtsaimad küsimused on tema sõnul katuse parandamine ja müüride konserveerimine

Koppel rääkis, et esimesed tööd on vihmavee eest kaitsmine ning hoonete ümbert ja varemete seest puude välja raiumine. Esmaselt tuleb saada hooned sellisesse olukorda, et need müürid edasi ei laguneks, vajadusel teha ka kontraforsse, mis toetaksid siin mõningaid hooneid.

Anu Koppel on aastaid tegelenud kinnisvaraga, lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide eriala ning õpib praegu Kunstiakadeemias restaureerimist. Harukordseimaks peab ta Kolga mõisa peahoones asuvat kirikusaali.

"See peaks olema 1820. aastast siis, kui sellele vanale baroksele mõisale ehitati siia ette klassitsistlikud risaliidid ja siis ühtlasi tehti ka see kirik sinna sisse."

Ly Renter ütles, et mõisakompleksi korrastamine on elutöö.