Kultuuriminister lõpetas Norra mõisa peahoone ehitusmälestise staatuse, sest hoone ei vasta enam ehitusmälestiste kriteeriumile, mistõttu ei ole selle riikliku kaitse jätkamine põhjendatud.

"Kuigi Norra mõisa peahoone vastab mõnele riikliku kaitse kriteeriumile, on selle kultuuriväärtus ajas siiski sedavõrd kahanenud, et enamikule ja seejuures kaalukamatele kriteeriumitele see ei vasta või vastab vaid osaliselt. Arvestades eeltoodut, ei ole Norra mõisa peahoone riikliku kaitse jätkamine põhjendatud," tõdes minister Heidy Purga eelmisel nädalal allkirjastatud käskkirjas.

Kultuurimälestiseks olemise lõpetamise ettepaneku on teinud ka muinsuskaitseameti mõisapärandi töörühm, kes Norra mõisa peahoonet hindamas käis.

Norra mõisa kahekorruseline klassitsistlik peahoone on ehitatud 1792. aastal. Selle alumine korrus oli võlvitud, teisel korrusel olid aga ruumid kaetud maalingutega, mille kogupind oli hoones ligikaudu 600 ruutmeetrit. Eriti haruldased olid saali illusionistlikud loodusteemalised seinamaalingud.

Esimest korda võeti mõisa peahoone koos pargi ja kõrvalhoonetega arhitektuurimälestisena kaitse alla 1964. aastal, kuid juba 1984. aastaks oli peahoone seisukord halb.

Toonane kultuurimälestiste riiklik projekteerimise instituut tegi valdajale ettekirjutuse, et hoone korrastataks ning tõi välja, et uksed ja aknad olid ilmastikule ja vandaalidele avatud, katus lasi läbi, nii teise korruse lagi kui ka vahelagi olid osaliselt sisse langenud ning hoones olid ulatuslikud niiskuskahjustused.

2000. aastate alguses rikuti mälestis aga täielikult, kui seal tehti omavolilisi ehitustöid, mille käigus hävitati muu hulgas ka väärtuslikud seinamaalingud.

2023. aastal esitas Järva vallavalitsus koos Norra mõisa uue omaniku esindajaga muinsuskaitseametile ühise taotluse, et peahoone ehitusmälestiseks olemine lõpetataks. Muinsuskaitseamet viis mullu läbi hindamise ning ekspertidest koosnev komisjon otsustas tänavu märtsis, et riikliku kaitse jätkamine ei ole Norra mõisa peahoone puhul enam põhjendatud.

Põhjustena tõi amet muu hulgas välja, et arvukate samatüübiliste asjade puhul kaitstakse paremini säilinud ja kumuleeruva väärtusega asju, kuid Norra mõisa välisilmes on tänaseks kadunud algne detailitundlikkus ja muudatused nii fassaadis kui ka interjööris ei peegelda enam selle algupärast kujundust.

Ka on hoonet ulatuslikult ümber ehitatud ning omavoliliste ehitustööde tõttu ei ole säilinud ei algupärane põhikehand ega originaalsed detailid. Hävinud on ka kaminatega ainulaadsed ahjud, antiikfiguuridega seinamaalingud ja ornamendid, trepid, uksed, aknad ja ehituskonstruktsioonid. Seega on mõisas alles üksnes hoone esialgne maht ja akende paigutus.

Otsust mõisa peahoonelt mälestise staatus ära võtta toetavad nii Järva vald kui ka mälestise omanik. Vald väärtustab mõisa peahoonet ja mõisaparki väärtusliku maastikuobjektina, mistõttu tuleb ka edaspidi arvestada kohustusega see kohaliku tähtsusega objektina säilitada, ning mõisapargi riikliku kaitse tagamiseks kehtestatud mälestise ala ja kaitsevöönd säilivad senises ulatuses.

Alates 2023. aastast kuulub Norra mõis Contriber grupile ning seal tegutseb enesearengule suunatud koolituskeskus.