Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Perearst: vaktsineerimisvastasus on samuti äri

Perearst Iris Koort.
Perearst Iris Koort. Autor/allikas: Postimees/Scanpix
Perearst Iris Koorti sõnul räägivad vaktsineerimisvastased tihti sellest, et vaktsiinitööstus on äri, kuid tegelikult on äriks muutnud ka vaktsiinivastane liikumine, sest see võimaldab kliinikutel näiteks veenda vanemaid tellima oma laste tervise uurimiseks kalleid uuringuid.

"Tervisega on nii nagu vabadusega - kui ta on olemas, siis ei pane teda tähele. Nagu me oleme ära harjunud sellega, et Eesti riik on vaba, oleme me ära harjunud ka sellega, et Eestis pole epideemiaid. Meie ühiskondlik mälu on üsna lühike ja ilmselt pole ka meie vanavanemad meile rääkinud mida tähendab üks suur epideemia, mille käigus sajad lapsed surevad läkaköhasse või leetritesse," rääkis Koort "Vikerhommikus".

Tema sõnul on näiteks leetrid hakanud Euroopas ja Ameerikas suurte puhangutena uuesti levima ja selle põhjuseks on just vaktsineerimisvastane liikumine, mida seostatakse ekslikult nn ökoeluviisiga.

"Kardetakse kõrvaltoimed, mille kohta on juba aastaid tagasi liikvele legendid, mis on interneti vahendusel väga võimas relv. Paraku on inimesel omadus mäletada ja ka edasi levitada pigem negatiivset uudist. Kõik kunagised vaktsiini ohtlikkusega seotud müüdid on tegelikult ammu kummutatud ja tänapäeva vaktsiinid on kõik ohutud, aga need negatiivsed müüdid elavad edasi, mitmekordistuvad, neid levitatakse ja paraku on ka vaktsineerimisvastasus äri," rääkis ta.

"Kui vaktsiinivastased räägivad sellest, et vaktsiinitööstus on äri, siis samasugune äri on tegelikult ka vaktsineerimisvastasus. On olemas terveid kliinikuid, mis nn "eriuuringutega" üritavad vanematele selgeks teha, et nende laste kunagine raske haigus on tingitud just vaktsineerimisest," selgitas Koort.

Kui veel lähiajal arvati, et varsti võib lastehalvatuse lugeda maailmast ärakaotatuks, siis nüüd on näiteks Lähis-Ida konfliktipiirkondades uuesti lahti läinud lastehalvatuse puhangud. "Tänu sellele, et maailm on tänu lennuliiklusele hästi väikseks ei tea me iial millal see jõuab kasvõi meile," tõdes arst.

Lapsi hakatakse nüüdsest ka rotaviiruse vastu vaktsineerima

Alates tänasest lisandub uude riiklikku immuniseerimiskavva ka rotaviirusnakkuse vastane vaktsineerimine. "Rotaviirus on enamasti väikelapsi ohustav tõsise dehüdratsiooni ehk veetustumise ja kõhulahtisusega kulgev haigus, millega sageli kaasneb ka palavik. Väikeste laste puhul lõppeb ta üsna sageli haiglaraviga ja see on ka põhjus, miks maailmas selle haiguse vastu vaktsineeritakse," rääkis Koort.

Euroopas sureb igal aastal rotaviiruse nakkusesse paarsada last, Aafrikas aga oluliselt rohkem. "Iga minut sureb üks laps rotaviirusesse, ehk see on väga tõsine haigus. Arenenud riikides on suremus väiksem, sest laste üldine tervis on parem ja arstiabi kättesaadavus on parem ehk lapsed jõuavad kiiresti haiglasse," selgitas ta.

"Vaktsineerima hakatakse kahekuuseid lapsi. Hästi oluline on, et hakatakse vaktsineerima õigel ajal - 20., hiljemalt 32. elunädalaks peaks laps olema kõik kolm doos kätte saanud," ütles perearst, selgitades, et pärast selle aja möödumist on vaktsineerimisest tulenenud kõrvalnähud märkimisväärselt tõsisemad.

Toimetaja: Maarja Roon

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: