Valgas majandusõpetaja ja koolitajana töötav Marek Mekk rääkis ERRi uudisteportaalile, et keerukaimaks on osutunud lastele palgaarvutusega seotud ülesanded ning kui kodus vanematelt ülesande lahendamisel abi paluti, oli vaid paar peret, kes teadsid, kuidas arvutatakse brutopalgast maha makse.

Põhjusena tõi Mekk välja asjaolu, et palgatööga harjunud inimesed sageli ei oskagi makse arvestada, kuna neile on oluline vaid summa, mille nad palgapäeval kätte saavad.

Paide gümnaasiumi majandus- ja geograafiaõpetaja Elbe Metsatalu rääkis, et kõige õpilastele on kõige raskemad finantskirjaoskuse teemad seotud protsentarvutusega.

"Kõik algab ju matemaatikast ja kõige raskem on ikka see intresside arvutamine. Seda näitab SMS-laenude teema samuti, et ei mõelda, kui palju ma pean juurde maksma, kui ma laenu võtan või kui palju ma hoiustamise pealt võidan."

Metsatalu sõnul on elementaarse matemaatikaga õpilastel kõige suuremaid raskusi.

Teise kitsaskohana tõi Metsatalu välja asjaolu, et lapsi ei pühendata kodus pere-eelarve aruteludesse ja säästmisse.

Samale asjaolule osutas ka tänane PISA-testi tulemus: õpilased, kelle vanemad räägivad kodus lastega rahaasjadest, on finatskirjaoskuses oluliselt paremate teadmistega. "Rääkige oma lastega rahaasjadest, siis nad saavad testil parema tulemuse," märkis PISA uuringute peaspetsialist Gunda Tire.

"Lapsed hoitakse nagu sellest teemast kõrvale, aga võiks palju rohkem sinna pühendada, siis nad võib-olla juba varakult hakkavad ise oma tulusid või taskurahagi paremini planeerima ja oskavad seda ka tulevikus säästa," arutles Elbe Metsatalu.

Säästmine on kodus võõras

Koduse säästmise teema peegeldub lastes samuti, õigemini peegeldub see, et pikaajalist säästmist tuleb väga harva ette.

Hiljuti avaldas Eraisikute rahaasjade teabekeskus analüüsi, mille kohaselt eestlaste finantskäitumisele on iseloomulik lühiajaline planeerimine ning vähene säästmine. Elbe Metsatalu nentis, et sama peegeldub ka õpilaste hoiakutes – säästmist nähakse maksimaalselt kuuajase tegevusena. Pikaajalisi säästmisplaane ei tundu kodudes tehtavat.

Marek Mekk lisas, et säästmise õpetamisel on laste oma taskuraha teenimise võimalus näiteks õpilasmalevas hea viis raha säästmise õpetamiseks, sest nii mõistab noor, kust raha tuleb ning kuidas sellega mõistlikult ümber käia.

Lastele tasub kinkida raha ja suunata neid tööle

PISA-testist selgus, et 92 protsenti lastest on saanud lähedastelt või sugulastelt kingiks raha. Gunda Tire sõnul on see väga hea, kuivõrd õpetab lapsi rahaga ümber käima.

Teine fakt, mille Tire esile tõstis, oli pangakonto – selle omamine tõstab oluliselt teadmisi rahast. Eesti on ses osas väga heal positsioonil. 82 protsenti 15-aastastest noortest omavad pangakontot, mis tähendab, et neil on kogemus ka pangaga suhtlemisel. OECD riikides omavad deebetkaarti oluliselt väiksem osa eakaaslastest – 58,3 protsenti.
Need lapsed, kes omavad deebetkaarti, sooritasid finantskirjaoskuse testi keskmiselt 570 punktile. Samas kui ülejäänute keskmine oli 515 puntki.

62 protsenti Eesti lastest on teeninud raha kooli kõrvalt töötades, näiteks koolivaheajal. See suurusjärk on sarnane OECD riikidega.

19 protsenti õpilastest saavad majapidamistööde eest raha. OECD riikides keskmiselt on see näitaja 38 protsenti. Seega kodutööde ja vanemate aitamise eest tasu saamine on OECD riikides oluliselt levinum kui Eestis. "Eestis peresuhe ei eelda, et me maksame raha selle eest, kui laps kodus midagi teeb, ja see on väga hea," nentis Tire.

Finantskirjaoskus lasteaeda

Finantskirjaoskust meil üheski aines eraldi ei õpetata. Kuidas seda aga peaks õpetama? Elbe Metsatalu leiab, majandusteemasid võiks tõepoolest käsitleda lõimituna kasvõi keele- ja kirjanduse tundides, ühiskonna- ja inimeseõpetuse tundides ja muidugi matemaatikas. "Ega see on keeruline küsimus – tihtipeale õpetajad kas ei pea oluliseks või ei julge oma tunnis majandusteemasid käsitleda."

Mitmed koolid on seepärast seepärast võtnud majandusteemad käsitlemisele eraldi tunnis, näiteks klassijuhatajatunni või mõne muu tunni lisana.

Junior Achievementil, mis pakub majandus- ja ettevõtlusalast õpet õpetajatele, on Metsatalu sõnul programme, kus käsitletakse majandusteemasid suisa 1. klassist.

Kui vanalt aga peaks alustama lastega rahast rääkimist ja finantskirjaoskuse õpetamist?

"Võimalikult varakult," leiab Metsatalu. "Lasteaias ja koolis, siis kui tekib esimene kokkupuude taskurahaga – kuidas seda teenida ja kuidas sellega ümber käia, seda peaks juba varakult nii kodus kui koolis õpetama."

Vaata SIIT ülesandeid, millega testiti õpilaste finantskirjaoskust.