Uue haridusvisiooni järgi pole hariduse omandamise keskpunktiks enam aineteadmised, vaid võimestatud ning ennastjuhtiv õppija.

Tööandjad toovad samuti töötajale oluliste tulevikuoskustena välja lisaks erialateadmistele just isiksusega seonduvad omadused nagu suhtlemise ja probleemide lahendamise oskus, suutlikkus koostööks ja meeskonnatööks, algatusvõime, ettevõtlikkus. Finantskirjaoskus on igaühele isegi eraelus vajalik. Kas toetame noorte potentsiaali piisavalt sellistele ootustele vastamiseks? 

Kõik see näitab, et aineteadmiste roll õpingute juures on muutunud. Inimkonna teadmiste maht kasvab pidevalt, võimatu on kõike "ära õppida". Targem on seada eesmärgiks baasteadmised, mis võimaldavad erinevate teadmiste ja oskustega inimeste koostööd.

Seega peavad koolis omandatavad teadmised olema kompaktsed, praktilised ja tingimata lõimingus teiste ainevaldkondadega.

Lisaks peame rohkem tähelepanu pöörama tegevustele, mis aitavad vormida noori inimesi, kes on oma potentsiaalist teadlikud õppijad ning kes suudavad ennast edukalt juhtides ka maailma väärtust toota. Üks võimalus selleks on koolis ettevõtlusõpe, mis võimendab just inimese oskuste ja omaduste arendamist ning erialateadmiste parimal moel kasutamist elus.

Õigesti või valesti suunatud potentsiaal võib muuta maailma

Ma olen veendunud, et kõigile inimestele on kaasa antud oskus ja vajadus märgata potentsiaali. Kui perre sünnib laps, siis püütakse potentsiaali ilminguid ära tunda juba esimeste nädalate jooksul, näiteks nähakse kõva hääle taga tulevast lauljakarjääri või võimekat juhti.

Me paneme lapsed kunstiringi, muusikakooli, laulukoori, tantsutundi ja sportima, et lapses võiks vallanduda just tema sisse varjule pandud potentsiaal, kuid samal ajal juurduks arenguuskumus, et iga oskus on arendatav, kui panustada sellesse piisavalt oma energiat ja aega.

Esialgu vastutab meie sees olevate ressursside leidmise ja arendamise eest lapsevanem, aegamööda läheb vastutus jagamisele ja lõpuks jõutakse selleni, et kogu vastutus oma potentsiaali arendamise ja suunamise eest lasub inimesel endal.

See teekond tundub piisavalt pikk, end ometi on suur osa noori kimpus just sellega, et pole suutnud leida endas potentsiaali, millega edasi minna. Ühel hetkel võime rääkida juba raisku läinud potentsiaalist. Pean noore isikuks kujunemise teel väga tähtsaks potentsiaali suunamist, et hiljem ei peaks rääkima valesti suunatud potentsiaalist.

Minu jaoks on selle kõige drastilisemaks näiteks Adolf Hitler, kes püüdis endas arendada kunstiannet ja kandideeris kahel korral ka kunstiakadeemiasse, kuid seal ei märgatud tema potentsiaali. Hitler leidis oma potentsiaali, kuid sellega muutis ta kogu maailma ajalugu negatiivses suunas. Paljud meist on Hitleri kunstiteoseid üldse kunagi näinud?

Võime mõtiskleda, milline oleks olnud 20. sajand, kui ühele mehele oleks antud võimalus oma annet täiendada ja temast oleks saanud tuntud kunstnik? See näide paneb mind tihti mõtlema, kuhu ma enda ja oma laste potentsiaali suunan, millega seda mõjutan.

Kuidas panna noored väärtust edasi andma?

Teame kõik, et tööandjad on praegu mõneti hädas koolipingist saabuvate noortega, kelle kasvukeskkond pole üleliia soosinud hakkamasaamist töökeskkonnas. Praegused noored juba teavad, et nad ise on väärtus, kuid keerulisem on nende jaoks oma tegevusega uue väärtuse loomine, mitte ainult omakasu ja kiire finantssõltumatus.

Nutimaailm harjutab noori maast madalast, et saame asju kohe, olgu selleks lemmikseriaali vaatamine, meelelahutus, info, poodlemine või siis suhted.

Miinuseks on aga see, et noortel pole kannatlikkust – nad ei suuda oodata aastaid, et kogeda töövõite, tunda rahulolu oma pingutuste tulemusel tekkinud saavutustest ja panustada järjepidevalt suhetesse, mis kestaks.

Keskmine ühel töökohal olemise aeg alustaval noorel on hetkel viis kuni kaheksa kuud, peamine töölt lahkumise põhjus on see, et töökoht ei paku oodatud rahuldust ja piisaval määral töövõite. Lapsed katkestavad üha sagedamini muusikakooli või muud õpingud, sest tulemused ei tule piisavalt kiiresti ja nende saavutamine nõuab liiga palju pühendumist.

Üks asi on huvitegevuse vahetamine teise vastu potentsiaali puudumise või mujalt leidmise tõttu. Teine asi on aga tegevuse väljavahetamine järjepidevuse puudumise tõttu – sest ei suudeta ära oodata esimesi märkimisväärseid tulemusi, mis aitaksid alustatuga jätkata. Aja mõõde tekitab tohutu konflikti reaalse ja nutimaailma vahel.

Ettevõtlusõpe aitab

Loomulikult vaatavad tööandjad praeguses olukorras kodu ja kooli poole, et aitaksime kujundada sellist inimest, kes saaks tööelus kenasti hakkama. Me ei kujuta ette uusi autojuhte roolis ilma baasteadmisteta, eelnevate õpingute ja sõidueksamita. Suurepäraseid erialateadmisi hindame testide ja hinnetega.

Miks me siis peaksime saatma noori inimesi erinevas rollis – kliendina või töötajana - ettevõtlus- ja majanduskeskkonda baasteadmiste ja -oskusteta, mis on vajalikud seal toime tulemiseks?

Ettevõtlusõpe üldhariduskoolis ei ole äriinimeste koolitamine. Ettevõtlusõppe suurim eesmärk on arendada õppijas ettevõtlikkust, algatusvõimet, püsivust ja vastutustunnet, läbi loovuse probleemide lahendamist. Panna iga õppija tundma, et ta on iseenda suurim väärtus, tal on ennast õiges suunas juhtides tohutu potentsiaal oma tegevusega maailma väärtust luua.

Ettevõtliku hoiaku ja ettevõtlusteadmiste arendamine kõigis kooliastmeis ja lõimituna erinevatesse õppeainetesse loob aluse edukaks karjääriks ja igapäevaseks toimetulekuks kõigis eluvaldkondades, sealhulgas soovi korral loomulikult ka ettevõtluses, sest ettevõtlusõppe raames saavad õppijad nii baasteadmised kui ka esmased kogemused töömaailmast.

Suur osa õppimisest tehakse praktiliste tööde ja tegevuste kaudu. Täiskasvanule samuti pidevalt väljakutseid pakkuvad tegevused nagu ajaplaneerimine, enese distsiplineerimine eesmärkide elluviimiseks, meeskonnatöö ja erimeelsuste lahendamine vajavad pidevat harjutamist.

Finantskirjaoskus ja arusaam sellest, mis rolli mängib iga töötaja ise ettevõtte edus ning ka ettevõtluses laiemalt, aitab noortel hiljem paremini mõtestada ka oma töid ja tegemisi ning majandada perekonda.

Minu jaoks on üldained koolis - nagu eesti keel ja matemaatika - olnud see kala, mille noored eluks kaasa saavad, aga ettevõtlusõpe on pigem õng, millega saab ikka ja jälle püüda uusi kalu, mis toovad esile potentsiaali. Lõppeks on oluline see, et saame elada väärtust loovat elu, seda nii enda, kui meid ümbritsevate jaoks.

Loodan väga, et sellise kombineeritud töö tulemusena liigume hariduses lähemale heade teadmistega võimestatud ja ennast juhtiva inimese poole, kes tajub oma potentsiaali ja suunab selle looma väärtust oma ellu ja selle läbi ka ümbritsevasse maailma endale südamelähedases ja rahulolu toovas valdkonnas.

Tööelu koosneb erinevate erialade ja oskuste kombinatsioonist, mida saame harjutada juba ka lõimise läbi koolis ja kodus.

Ettevõtlusõppe läbiviimine on üldhariduskoolides vabatahtlik ning rakendamine sõltub lastevanemate soovist, õpilaste huvist ja kooli otsusest. Haridusasutuste suunda ettevõtlike ja ennast juhtivate noorte toetamisse näitab asjaolu, et ainuüksi kolme ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu tegevusaasta jooksul on ettevõtlusõpet rakendanud ja ettevõtlikkuse fookusesse võtnud 224 haridusasutust, lisaks on 145 kooli teinud selleks juba ettevalmistusi.

Kümnest aasta kooli finalistist kaheksas on rakendunud ettevõtlusõpe, samuti võitja koolis, Viljandi gümnaasiumis, kus ettevõtlikud õpilased tõid ise endale tiitli koju. SA Innove toetab koole ettevõtlusõppe rakendamisel läbi haridus- ja teadusministeeriumi juhitava ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu ning Euroopa sotsiaalfondi.

Koolid ei pea leiutama jalgratast, vaid saavad kasutada väljatöötatud ettevõtlusõppe ja ettevõtliku hoiaku arendamise materjale kõigile haridustasemetele.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.