Maaülikooli professor: Eesti põllumehed on üsna roheliselt mõelnud ka enne rohestamispoliitikat ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Järgmisest aastast peavad põllumehed otsetoetuste saamiseks hakkama rohkem järgima ja rakendama kliimat ja keskkonda säästvaid põllumajandustavasid.

Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi direktori professor Rando Värniku hinnangul on Eesti tootjad üsna roheliselt mõelnud ka enne rohestamisnõuete tekkimist, vahendasid ERRi raadiouudised.

Põllumajanduse rohestamine on osa Euroopa Liidu põllumajanduspoliitikast, mille kaudu soovitakse vähendada põllumajanduse mõju keskkonnale. Uuest aastast kehtima hakkavaid kliimat ja keskkonda säästvad põllumajandustavasid on kolm.

Esimene neist on põllumajanduskultuuride mitmekesistamine ehk nõue, et sõltuvalt põllumaa suurusest tuleb kasvatada vähemalt kahte või kolme erinevat kultuuri. Teine sätestab olemasoleva püsirohumaa säilitamise ja kolmas määrab selle, et üle 15 hektari suurusest põllumaast viis protsenti tuleks määratleda ökoalana.

"Rohestamine tähendabki seda, et põllumajanduse otsetoetuste taotlejatele on kehtestatud selliseid lisanõudeid, mis peaks põllumajandustegevuse survet keskkonnale ja kasvuhoonegaaside heiteid vähendama, samuti suunama põllumajandustootjaid taastuvenergia tootmisele," selgitas põllumajandusministeeriumi põllumajandusturu korraldamise osakonna juhataja Mai Talvik.

Mahetootja ja Eesti põllumeeste liidu president Juhan Särgava sõnul tahab Euroopa avalikkus küll puhtamat toitu, aga põllumeestele tekitavad need täiendavad nõuded lisakoormust.

"Euroopa Liidus on põllumehi ainult kuskil kolm protsenti, aga ülejäänud moodustavad tarbijaskonna. Nende soov on, et põllumehed teeksid pigem vähem, aga puhtamalt. Euroopa Liit tervikuna on kerges ületootmise režiimis ning toidu raiskamist esineb küllaltki palju," märkis Särgava.

Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi direktori professor Rando Värniku arvates on hea, et järjest rohkem pööratakse tähelepanu mullaviljakuse säilitamisele ja rohelisele mõttelaadile tervikuna, kuid samas tuleks tema hinnangul mõelda ka liikmesriikide erinevustele, sest näiteks Eesti tootjad on üsna roheliselt mõelnud ka enne vastavate nõuete tekkimist.

"Ühtegi asja ei saa täielikult ellu viia sunniga. Mõttelaadi muutus on kindlasti asjakohane, aga ma ütlen ka seda, et Eesti tootjad mõtlevad mullaviljakuse teemadele rohkem ning nad püüavad ka ise viljade vaheldumist hoida ning mõelda selle keskkonna peale, kus nad ise toimetavad ning ei lähe sellega vastuollu," rääkis Värnik.

Rohestamine hakkab kehtima 2015. aasta 1. jaanuarist ja moodustab 30 protsenti otsetoetuste eelarvest. Erandina ei laiene see väiketootjatele.

Toimetaja: Maarja Roon

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: