Kaspersky esindaja Costin Raiu sõnul varastati põhimõtteliselt kõike, mida võimalik ning seetõttu oli varastatud andmete hulk väga suur. Hetkel keeldus firma andma informatsiooni selle kohta, mis riikide luureteenistuste süsteemidesse sisse tungiti, kuid märkis, et üks sihtmärkidest oli Euroopa Liidus ning teine Lähis-Idas, vahendas Reuters.

Häkkerid töötasid Kaspersky andmetel tõenäoliselt mõne riigi juhtimisel ning kasutasid tehnikaid ja vahendeid, mis olid sarnased eelnevalt avastatud Vene valitsuse poolt juhtitud juhtumites kasutatutele.

Kaspersky, mis on Moskvas baseeruv internetiturbefirma ning mis müüb ka luurearuandeid, märkis, et häkkerid rääkisid omavahel vene keeles, kuid lisas, et see ei pruugi ilmtingimata tähendada, et rünnakud toimusid Venemaa juhtimisel.

Tegemist on esimese spionaažijuhtumiga, kus on suudetud sisse tungida ka luureagentuuride süsteemidesse.

Teised ohvrid hõlmavad välisministeeriume, saatkondi, siseministeeriume, sõjaväelisi ja muid organisatsioone. Enim sihtmärke oli Prantsusmaal, USA-s, Venemaal, Valgevenes, Saksamaal, Rumeenias ja Poolas.

Ei ole selge, kas Kaspersky poolt avastatud juhtumil on seos eile USA internetiturbefirma Hold Security poolt avaldatud teadaandega, mille kohaselt avastasid nende uurijad läbi aegade suurima häkkimisjuhtumi.