Margus Laidre: Šoti rahvahääletust mõjutab lisaks kainele kaalutlusele ka vabadus kui abstraktne mõiste ({{commentsTotal}})

Margus Laidre on Eesti diplomaat, kes on töötanud muu hulgas suursaadikuna Suurbritannias.
Margus Laidre on Eesti diplomaat, kes on töötanud muu hulgas suursaadikuna Suurbritannias. Autor/allikas: Scanpix/Postimees/Peeter Langovits

Šotlasi peetakse küll kaalutlevaks ja pragmaatiliseks rahvaks, aga suursaadik Margus Laidre hinnangul ei tasu iseseisvusotsuste puhul kunagi alahinnata ka sõna "vabadus" tunnetuslikku aspekti.

Millega seletada seda, et Šotimaa iseseisvuse küsimus ikka ja jälle päevakorda tõuseb?

Kindlasti oleks kõige lihtsam ja käepärasem põhjendada seda ajaloo kordumisega, aga olles ise ajaloolane, olen ma hakanud kahtlema selles, kuivõrd kordub ajalugu ja kuivõrd inimesed tegelikult – teadmata, mida tulevik toob – panevad ajaloo korduma. Ehk siis jalutavad selg ees tulevikku.

Sellist positiivset rahulolematust leidub ju mitte ainult Šotimaal, vaid ka paljudes teistes maailma ning Euroopa piirkondades. Aga ma usun, et iseolemise püüd sai [Šotimaal] hoo sisse, kui eelmise sajandi 70ndatel leiti päris suured nafta- ja gaasivarud, mis andsid kindluse, et „me saame ise hakkama“. Siis tuligi ju 1979. aastal esimene devolutsioonirefendum – mis muuseas andis väikese teotuse (52 protsenti) devolutsioonile, aga seal oli selline aritmeetiline trikk, et poolt pidi olema vähemalt 40 protsenti valijaskonnast. Kuna aga osales 63 protsenti hääleõiguslikest, siis kokku pooldas [Šotimaa staatuse muutmist] 32 protsenti ja seetõttu kukkus see läbi.

Teine katse oli 1998. aastal, pärast mida – see on tähtis verstapost meenutada – sai Šotimaa suhteliselt suure autonoomia ja oma parlamendi.

Kas viimaste kuude jooksul suhteliselt kiiresti kasvanud iseseisvuse toetajate hulka võib pidada pigem emotsionaalsetel alustel või külma analüüsi tulemusel otsuste tegemiseks?

Siin on palju faktoreid, muuseas ka see, et Šotimaal ei ole toorid – kes ikkagi on Suurbritannia koalitsioonivalitsuse n-ö jämedam pool – olnud populaarsed. See ebapopulaarsus sai alguse suurtest majandusraskustest Margaret Thatcheri ajal, kes neid suhteliselt radikaalselt ja šotlaste meelest neile kahjulikult lahendas.

Aga nüüd tundub, et ka Londoni keskusvalitsusel sõeluvad püksid teatud määral püüli, sest on tehtud väga emotsionaalseid palveid, et Šotimaa jääks liitu. Samal ajal on kasutatud ka hirmutamistaktikat – kusjuures kõige rohkem tundub šotlastele mõjuvat ähvardus mitte lubada kasutada briti naelsterlingit oma valuutana. Algselt olid šotlased referendumiga seoses väga eurolembelised, aga seoses euro kriisiga pole seda tahetud väga esile tuua kartuses, et see võiks pisendada iseseisvuse pooldajate hulka. Ja teiselt poolt ähvardab neid ka Islandi saatus, kus on päris oma valuuta ja mis võib lõppeda panganduse krahhiga.

Ja veel kindlasti tuleb arvestada sellega, et eelviidatud nafta- ja gaasivarud vähenevad väga kiiresti.

Teisalt võttes tõesti – võib-olla oleme me homme olukorra ees, kus Suurbritanniat sellisel kujul enam ei ole. Mis on selle tagajärjed? Isegi spekuleeritakse, et „Jah“-poole võidu korral David Cameron astub tagasi (või parlament avaldab talle umbusaldust ja sunnib ta tagasi astuma). Nii et ühtpidi on olukord väga põnev, aga teistpidi ka väga dramaatiline.

Mängime nüüd mõttega, et Šotimaa otsustab iseseisvuse kasuks. Sõjaliseks sekkumiseks kindlasti ei lähe, aga kas majanduslikuks inetuks lahutuseks võib Inglis- ja Šotimaa vahel minna?

Tõepoolest prognoositakse, et kui tuleb lahutus, siis tuleb see võrdlemisi pikk ja inetu ja valulik. Aga jällegi – seda täpselt keegi ei tea, sest need väited võivad olla üks osa hirmutamisstrateegiast.

Ma tõstaks siiski esile, et protsess ise on vaatamata emotsioonidele äärmiselt demokraatlik. Nagu otsustatakse, nii ka on.

Võib-olla valitsus Londonis kahetseb vaid seda, et küsimus on seatud vaid „emba-kumba“ stiilis, et ei ole kolmandat valikut suurema autonoomiaga – mida tegelikult David Cameron ju nüüd pakub.

Siis on veel see aspekt, et „Jah“-poole võidu korral võib Suurbritannia lõpetada oma eksistentsi tuumariigina – tuumarakettidega allveelaevade baasid on ju Šotimaal. Seda, mis saab siis, on minu teada juba ka NATO-s arutatud.

Keegi ei tea ka, milline on iseseisvunud Šotimaa suhe Euroopa Liiduga. Selleks puudub õiguslik juriidiline pretsedent. Kas on vaja uuesti läbi rääkida tingimused või toimub see miskit pidi poolautomaatselt?

Ühesõnaga on müriaad küsimusi, mis on veel lahti.

Kas šotlasi võib takistada teatud mugavusaspekt? Iseseisvust on lihtne tahta, kui sind tõesti rõhutakse, aga kui vahe iseseisvuse või mitte-iseseisvuse vahel ei ole nii suur, siis kas valiku suhteliselt vähene dramaatilisus mängib ka oma rolli?

Väga raske on vaadata inimeste hinge. Šotlasi on iseloomustatud kui väga pragmaatilisi, teatud mõttes ihnsaid inimesi, kes väga loevad ja kaaluvad. Ka homse päeva kontekstis on öeldud, et suurkapital ja -ärimehed tegelikult pooldavad liitu jäämist.

Samas on on inimestes midagi, mis on materiaalsete väärtustega raskesti mõõdetav – seesama sõna „vabadus“ kui tunne, vabadus kui olek, ja samuti vabaduse kui oleku puudumine, selle äravõtmine, mida me eestlastena oleme igaüks omamoodi valusalt kogenud... Ma arvan, et ka need veidi keeruliselt hoomatavad faktorid kindlasti kallutavad inimesi ütlema kas „Jah“ või „Ei“.

Kas me eestlastena peaksime šotlasi kuidagi paremini mõistma, kas me peaksime toetama riigi või rahvusena nende üht või teist valikut teisest enam?

See on keeruline küsimus. Emotsionaalselt oleks võib-olla esimene vastus „jah, loomulikult“. Aga need olukorrad ei ole võrreldavad.

Šotlastele ei saa keegi kindlasti nõu anda ja kõik meie kogemused on siiski meie kogemused, mitte nende omad. Kui kindel on, et homset päeva vaadatakse hinge kinni pidades ka mitmes regioonis näiteks Hispaanias ja Itaalias. Selles mõttes on see kindlasti teedrajav sündmus.

Margus Laidre oli Eesti suursaadik Suurbritannias aastatel 2005-2010. Praegu töötab ta suursaadikuna Soomes.



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: