Kuigi televisiooni mõju inimeste meelte kujundamisel on tänapäeval kahtlemata oluline, ei ole mõtet näha seda ka tegelikkusest suuremana.

Uue venekeelse telekanali loomine on vajalik eelkõige selleks, et Eestis elavatel venelastel tugevneks side meie riigi ja ühiskonnaga. Kuid asjatu oleks oodata sellest imerohtu, mille allaneelamise järel hoobilt muutuksid aastakümnetega väljakujunenud hoiakud, meelsus ja arusaamad maailmas toimuvast.

Telekanal on vaid üks paljudest vahenditest, mille mõistliku kasutamise korral saab avardada nende Eesti elavate inimeste silmaringi ja maailmapilti, kelle eesti keele oskus on nõrk või puudub sootuks. Ning mis ehk kõige olulisem – teha Eesti toimuv neile lähedasemaks, nii igapäevaelus paremaks toimetulekus vajalikus praktilises kui ka emotsionaalses mõttes. Et tekiks rohkem ühiseid puutepunkte ja põhjusi kaasa elada sündmustele, mis on olulised enamikule eestlastest. Lihtsamalt öeldes: et Eesti elavatel inimestel oleks omavahel rohkem ühist jutuainet.

Oluline on samas vältida müütide otsa komistamist ja tegelikkuse hindamist vaid mustvalgelt. Üks suuremaid eksitavaid ettekujutusi on, et peaaegu kõik Eestis elavad venelased kujutavad endast ühetaolise käitumisega massi. Kiputakse arvama, et nad jälgivad kui üks mees Putini propagandat – nagu Nõukogude sõjaväes oli kohustuslik vaadata „Vremjat“.

See ei ole kaugeltki nii. Näiteks Emori teleauditooriumi uuringust tuleb välja, et Eestis kõige populaarsema venekeelse telekanali PBK Venemaal valminud uudistesaatel oli augustis keskmiselt 32 000 vaatajat. Arvestades, et Eestis elab venekeelseid inimesi enam kui kümme korda rohkem, siis pole see just tohutult suur arv.

Tasub muidugi arvesse võtta, et suvi pole teleri vaatamise tippaeg, kuid ega see arv ka talvekuudel väga palju suurem pole olnud. Pigem oleks põhjust eeldada, et dramaatilised sündmused Ukrainas võiksid meelitada uudistesaadete ajal telerite ette tavalisest rohkem inimesi.

Tänapäeva meediapilt on tugevasti killustanud ja vabas ühiskonnas on info kättesaaamiseks võimalusi rohkesti. Seda võimalust kasutavad ka Eestis elavad vene inimesed ja hangivad infot paljudest erinevatest allikatest. Kes valdab hästi eesti keelt, jälgib teda huvitavatel teemadel ka Eesti meediat.

On vaid üks oluline piirang - see on aeg, sest ööpäevas on jätkuvalt vaid 24 tundi. Inimene loovutab sellest loetud minuteid või tunde vaid nendele meediakanalitele, mis on tema jaoks olulised, huvitavad ja kasulikud. Inimese aja võidab endale see tele- või raadiokanal, ajaleht või veebiportaal, kes suudab pakkuda oodatud sisu. Selle põhimõtte poolest eesti ja vene meediatarbijad ei erine.

Küsimuste küsimus on, millist sisu peaks Eestis toodetud venekeelne meedia pakkuma, võttes arvesse, et see sihtturg on veelgi väiksem kui eestikeelse meedia oma ja sellest tulenevalt on ka vähem raha ning võimalusi.

Nüansse, mille kallal toimetajatel on põhjust pead murda, on palju. Kuid üks võtmetegur, millele panustades pole võimalik mööda panna (ja saab kõigist teistest eristuda), on kohalikud teemad.

Ka plaanitava venekeelse telekanali põhiline eesmärk peaks olema saada Eesti elu kõige põhjalikumalt ja paremini kajastavaks venekeelseks telekanaliks. See on unikaalne valuuta, mida hindavad ka vaatajad ning mida ei suuda pakkuda üheski välisriigis kui tahes suure raha eest tehtavad meediakanalid.

Pangem tähele, et kohalike teemade olulisust kinnitab ka PBK saadete reiting. Augustis olid esikohal Eesti uudised – vaatajaid 44 000 ehk kümne tuhande võrra rohkem kui „Vremjal“.

Sama võin kinnitada ka oma kogemuse põhjal. Kui üleriigilisi venekeelseid päevalehti pole Eestis enam ühtegi, siis Ida-Viru maakonnaleht Põhjarannik ilmub endiselt viis korda nädalas nii eesti kui ka vene keeles pakkudes suures osas identset sisu. Põhirõhk on kohalikel sündmustel ja inimestel. Seda infot sellises ulatuses enamik lugejaskonnast kusagilt mujalt ei saa.

Üle-eestiliste teemade kajastamiseks teeme ka venekeelset tasuta levikuga ajalehte Severnoje Poberežje Ekstra, mis jõuab inimeste postkastidesse kümnes linnas Narvast Tapani. Seal on ilmunud pikki intervjuusid Eesti tuntud inimestega ja Eesti arvamusliidrite seisukohti. Oleme tutvustanud nii parlamendis toimuvat, olulisi õigusakte, Eesti meediamaastikku, erinevate Eesti piirkondade eripärasid, kodulugu ja palju muud. Ei saa öelda, et nende teemade vastu Virumaa vene inimestel huvi puuduks - püsilugejate hulk ulatus tänavu teises kvartalis Eesti Lugejauuringu andmetel üle 60 000.

Seega – Eestis toodetud meedia kaudu on siinsete venelastega kindlasti võimalik ühendust saada, kui keskenduda kohalikele teemadele, olla järjekindel ja püüda vältida seejuures kõike seda, mida võiks tõlgenda propagandamaigulise ettevõtmisena. Demokraatlikus ühiskonnas ei saa kedagi vägisi tuua ühest inforuumist teise, küll aga saab erinevaid võimalusi pakkudes eeldada, et paljud inimesed huvituvad ise sellest, et nende meediapilt oleks mitmekülgsem. Sest see aitab elus edukamalt toime tulla.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata siit.