Kolmapäeval riigikogus vastu võetud keeleseadusse sai teiste muudatuste kõrval kirja ka, et võõrkeelde dubleeritud teost võib avalikult esitada vaid juhul, kui tegemist on lastele suunatud teosega. See tähendab ühtlasi, et rahvusringhäälingu venekeelne telekanal ETV+ ei tohi enam oma ülejäänud programmi dubleerida.

"See säte on algusest peale sellise mõttega olnud, et hõlmatud on nii kinod kui ka muu audiovisuaalne meedia," ütles haridusministeeriumi asekantsler Kairi Kaldoja.

ETV+ peatoimetaja Ekaterina Taklaja on mures, sest enamik kanali sisust on välismaalt sisse ostetud dokumentaalid, sarjad, filmid. Venemaalt ja Ukrainast venekeelset sisu enam ei ole võimalik osta, seega enamik programmist on praegu võõrkeeltest dubleeritud.

"Minu ennustus on see, et me kaotame väga palju vaatajaid just sellepärast, et lineaartelevisiooni vaatab ikkagi vanem vaataja: 65+ on suurem osa televaatajatest. Esiteks nad ei ole harjunud, kuna vene keeles toodetakse väga palju maailmas sisu, nad ei ole harjunud lugema subtiitreid," lausus Taklaja.

ETV+ vaatab praegu regulaarselt 120 000 inimest nädalas, neist üle 60 protsendi on üle 65-aastased.

Riigikogu kultuurikomisjoni liikme Margit Sutropi sõnul on komisjonis palju juttu olnud sellest, et ETV+ vaatajatel pole eesti keelt üldse võimalik kuulda.

"Mina näen siin ausalt öeldes pigem võimalust algatada diskussiooni – ETV+ praegu väga tugevalt loeb peale ka eestikeelsetele intervjuudele, eestikeelsetele saadetele, nii et meie vene kodukeelega kuulajale jääbki kõlama ainult vene keel. Palju tähtsam tegelikult on see, et ka näiteks eestikeelseid poliitikute intervjuusid või huvitavaid saateid, olgu selleks siis Impulss või mis iganes, et ka poliitilise sisuga tekste kuuleksid vene kuulajad eesti keeles," lausus Sutrop.

Pärast arutelu kultuuriministeeriumi ja haridusministeeriumi esindajatega jõuti reedel aga tõlgenduseni, et dubleerida ei tohi võõrkeelset materjali, küll aga võib ETV+ jätkuvalt dubleerida eestikeelset omatoodangut.

"Jätkuvalt on võimalik eestikeelset sisu võõrkeelde dubleerida selle tõttu, et tagada see, et ka need, kes valdavad üksnes mõnda võõrkeelt, oleksid ikkagi vajalikus inforuumis Eestis. Eestikeelseid uudiseid, olulisi intervjuusid – sellist sisu on jätkuvalt võimalik eesti keelest dubleerida ka võõrkeelde, aga kõik, mis on algupäraselt võõrkeeles, selle dubleerimine teise võõrkeelde enam lubatud ei ole," ütles haridusministeeriumi asekantsler Kairi Kaldoja.

ETV+ peatoimetaja hinnangul tahab aga televaataja ühelt kanalilt näha kogu sisu: nii meelelahutust kui ka infot, ja kui ta seda enam mugavas vormis ei saa, on venekeelsel vaatajal äärmiselt palju muid alternatiive.

"Kultuurikomisjonis on erinevad erakonnad väga teravalt tõstatanud selle küsimuse, kas on õige tänases olukorras nii tugevalt doteerida ETV+, mis venekeelsena dubleerib eestikeelset infot. Kas me ei peaks rohkem toetama seda, et inimesed eesti keelt omandaksid ja selle kaudu jõuaksid informatsioonini," ütles Sutrop.

"Me ikkagi peame turbulentsetel aegadel proovima hoida venekeelset kogukonda, mis on väga suur kogukond, on sisuliselt veerand või kolmandik elanikkonnast, hoidma meie agenda sees, et oleks arusaadav, mis riigis toimub, mis väljaspool toimub," lausus Taklaja.