Ministeerium: väärt põllumaa peab andma eelkõige toitu ({{commentsTotal}})

{{1413723632000 | amCalendar}}
Foto: Pärnu Postimees/Scanpix

Põllumajandusministeerium kavandab seadusemuudatusi, et kaitsta väärtuslikku põllumaa täisehitamist, sest nii viiakse see alatiseks kasutusest välja. Väärt põllumaa peab andma eelkõige toitu.

Ministeerium tahab saavutada muu hulgas ka seda, et uue perioodi Euroopa Liidu vahendite abil suurte taristuobjektide ehitamisel tuleb arvestada ka väärtusliku põllumajandusmaa säilitamise vajadusega, vahendasid ERRi raadiouudised.

Järvamaal, Imavere vallas asuval Essa-Reinu talul on haritavat maad ligi 800 hektarit, talu on pühendunud teravilja- ja rapsikasvatusele. Essa-Reinu noorperemees Raido Allsaar loodab juba järgmisel kevadel hakata kasvatama ka lihaveiseid, lisaks partidele ja kanadele soetada tallu faasanid.

Noorperemees on positiivse ellusuhtumisega ja peab laienemisplaane, kuigi paljud ümberkaudsed maad on juba välismaalaste poolt üles ostetud. "Ega iga aasta suuremaid maalappe osta jõua. Viljahinnad on see aasta maas, järgmine aasta maas, ega kevad ka midagi rõõmsat ei pruugi tuua. Kui tehnoloogiainvesteeringuid teha, siis Eesti põllumehel jääb võib-olla raha napiks," rääkis Allsaar.

Seda, et Eesti põllumees ei suuda riigimaa oksjonitel metsafirmade ja maa ülesostjatega konkureerida, kurdeti ka hiljuti Järvakandis toimunud põllumeeste suurkogunemisel. Palju väärtuslikku põllumaad läheb seetõttu kasutusest välja, seda ainult niidetakse, metsastatakse või sinna kerkivad elamud ja tööstushooned.

Rendimaadel toota on riskantne, kuna rendihinnad aina kasvavad. Ühe võimaliku abinõu pakub välja Eesti põllumeeste keskliidu tegevjuht Kalev Kreegipuu.

"Poliitikutel ja teistel otsustajatel on võimalik põllumeestele teatud hetkedel anda eeliseid. Näiteks teha nii, et senine maakasutaja oleks maa ostmisel eelisolukorras ja muud säärast," ütles Kreegipuu.

Nagu ütleb põllumajandusministeeriumi asekantsler Illar Lemetti, valmistatakse ministeeriumis praegu ette maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muudatusi, et määratleda väärtusliku põllumaa mõiste ja tingimused selle kasutamiseks arvestades mulla boniteeti ehk kasvukohaheadust.

"Tahame kehtestada seadusandluses nõude, et väärtuslik põllumajandusmaa peab olema põllumajanduslikus kasutuses," selgitas ministeeriumi asekantsler.

Ta lisas, et ministeerium soovib ka seda, et väärtusliku põllumaa kasutusotstarvet oleks keeruline muuta. Teisisõnu öeldes tahavad nad luua olukorra, kus väärtuslikule põllumaale tootmishoonet või elamukvartalit ehitada plaaniv maaomanik peaks enne põhjalikult kaaluma, kas selle asemel ei oleks ehk mõistlikum põllumaa allesjätmine.

Seadusemuudatus ei välista riigile vajalike taristuobjektide rajamist, kuid Lemetti sõnul tuleb hoolega kaaluda sadade hektarite väärtusliku põllumaa kasutusest väljaviimist, nii nagu see juhtus Mäo ümbersõidu rajamisel.

Toimetaja: Maarja Roon



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: