Väärtusliku põllumaa ehituspiirangut esialgu veel ei tule ({{commentsTotal}})

Foto: Olev Kenk/ERR

Riigikogu maaelukomisjon otsustas täna mitte saata väärtuslikule põllumaale kasutuspiirangud seadvat eelnõud riigikogu teisele lugemisele. Komisjoni hinnangul saaks seda teha alles peale vastuolude lahendamist, kuid arvestades et pisut enam kui kuu pärast on valimised tulemas, kukub eelnõu tõenäoliselt riigikogu menetlusest välja.

"Täna kuulasime kõik osapooled ära. Tõdesime seda, mida me komisjoniski esimese lugemisel tõdesime, et palju asju on, kus on probleemid üleval ja eriarvamused. Enne kui need eriarvamused ei ole lahendatud ja kompromissid leitud, ei ole võimalik selle eelnõuga edasi minna. Samas kõik inimesed, kes olid laua taga tõdesid üheselt, et väärtusliku põllumaad tuleb kaitsta ja leida sinna lahendused," ütles maaelukomisjoni esimees Aivar Kokk.

Koka sõnul oli peamiseks probleemiks, et maaeluministeerium eelnõud väljatöötades ei rääkinud läbi kõigi huvipooltega. See omakorda tähendab, et selle riigikogu koosseisu veel alles oleva kolme töönädalaga kõigi pooltega läbirääkida ei jõua, märkis Kokk.

"Me ei teinud ühtegi otsust, et saata see eelnõu suurde saali teisele lugemisele. Enne ta teisele lugemisele saata ei ole võimalik, kui on kõikide osapooltega leitud lahendused. Kahjuks täna ei saanud õiguskantsleri büroost esindajat tulla. Ka õiguskantsleriga me tahame kindlasti kohtuda enne kui selle seadusega edasi saab minna," rääkis Kokk.

Õiguskantsler märkis oma 7. jaanuaril tehtud pöördumises, et eelnõus väärtusliku põllumaa kaitseks pakutud muudatused ei pruugi olla põhiseadusega kooskõlas. Samuti saaks õiguskantsleri hinnangul väärtusliku põllumaad kaitsta olemasolevate normidega, kui neid asjakohaselt rakendada.

"Mõistan, et aastaid ette valmistatud uute piirangute kaalukaim põhjendus on linnade ümbruses asuva väärtusliku põllumaa täisehitamine. See on paraku juba teoks saanud. Seal, kus veel võiks olla huvi väärtusliku põllumaa kasutusotstarvet muuta, saab muudatuse tõkestada olemasolevate normide alusel. Eelnõu pakutavad maaomanike ja kohalike omavalitsuste õiguste piirangud on ülemäärased," ütles õiguskantsler Ülle Madise oma kirjasa maaelukomisjonile.

Eelnõud varasemal kujul on toetanud põllumehed ja peamiselt kritiseerinud kohalike omavalitsuste esindajad.

Maaeluministeeriumi andmetel kerkis kümne aastaga ehk aastail 2007-2017 Eestis umbes 44 000 uut hoonet 11 000 hektarile põllumajandusmaale. Ka viimase kolme aastaga on elamumaaga hõlmatud ligi 4900 hektarit põllumajandusmaad. Väärtuslikuks põllumaaks peetakse kuni 20 protsenti Eesti territooriumist.

Lähtuvalt riigikogu kodu- ja töökorra seadusest, langevad riigikogu volituste lõppemisega menetlusest välja kõik selle koosseisu volituste ajal lõpuni menetlemata jäänud eelnõud.



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: