Keskkonnaministeerium lubab väikeses mahus hallhülgeid küttida ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: RIA Novosti/Scanpix

Eksperdid hindavad viimaste loendustulemuste põhjal hallhüljeste arvukuse Eesti vetes piisavalt heaks, et lubada nende küttimist väikeses mahus. Keskkonnaministeerium andis selleks võimaluse kinnitades hallhülge kaitse tegevuskava, jahieeskirja ning seiret reguleeriva määruse. Kõige varem on küttimine võimalik 2015. aasta kevadest, mil on olemas seireandmed 2014. aasta kohta.

Hallhüljeste arvukus on viimaste aastatega pidevalt kasvanud ning seetõttu arvati ta 2010. aastal II-st III kaitsekategooria liigiks. III kaitsekategooria liike võib eriloa alusel arvukuse piiramiseks küttida. 2013. aastal kehtima hakanud uues jahiseaduses lisati hüljes kütitavate suurulukite hulka.

Hüljeste olukorra kaardistamiseks koostasid eksperdid seiretulemustele tuginedes põhjaliku hallhülge kaitse tegevuskava. Hallhülge küttimisega seonduvat arutati tänavu oktoobri alguses keskkonnaministeeriumi jahindusnõukogus.

Kavas on olulise tegevusena välja toodud riiklik hallhüljeste seire.

Läänemere hallhülge asurkond on viimase loenduse andmetel vähemalt 24 000 isendit, võrdluseks - kümme aastat varem ehk aastal 2001 hinnati hallhülge populatsiooniks veidi üle 10 000 looma. Eesti vetes elab neist üle 4000.

Küttimismahu määramiseks väljastab keskkonnaagentuur igal aastal seireandmete põhjal koostatud soovitused, kus märgitakse piirkonnad ja mitu isendit võib küttida.

Hallhülge tegevuskava järgi on esimesel jahiaastal võimalik küttida üks protsent eelmisel aastal loendatud hallhüljestest. Järgmisel aastal vaadatakse number seireandmete tulemusel üle. Samasuguse soovituse on andnud Eesti Terioloogiaselts.

Jahiperiood ei tohi kattuda hallhüljeste sigimisajaga. Küttimine on võimalik 15. aprillist 31. detsembrini.

Hallhülgeid tohib küttida ainult jahiloa alusel selline jahimees, kel on kehtiv jahitunnistus ja läbitud laskekatse. Lisaks on jahimees kohustatud edasisteks uuringuteks esitama kütitud ulukitelt erinevaid bioproove. See omakorda aitab teadlastel hinnata hüljeste vanust, sugu ja tervist.

Hallhüljes on Läänemere suurim hülgeliik, kelle täiskasvanud isendid võivad kaaluda üle 200 kilogrammi ning olla üle 2,5 meetri pikad. Eesti hallhülged moodustavad sama populatsiooni Rootsis ja Soomes elavate loomadega. Soomes alustati hülgejahti aastal 1997, Ahvenamaal 2000. ja Rootsis 2001. aastal.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: