Anu Allekand: julgeoleku juured peituvad noorsootöös ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Anu Allekand on Kaitseliidu noorsootöö arendusjuht
Anu Allekand on Kaitseliidu noorsootöö arendusjuht Autor/allikas: erakogu

Maailm on muutunud – koolikiusamine on tihti küberkiusamine, sõda võib otsesest tähendusest kaugemaks muutudes võtta hübriidseid vorme, info levik võib olla plahvatuslik jne. Ohte, halbu sündmusi ja riske teadvustades ning ennetades muudame me tegelikult oma julgeolekut. Selleks aga tuleb meil muuta ka oma käitumismustreid.

Muutunud maailmas on turvatunne fookuses. Ja seda sellepärast, et turvatunne võib erineda turvalisusest. Me märkame ja tunneme tunnet, kuid me võime olla teadmatuses võimalikest ohtudest. Tänane turvalisus eeldab paljutki isiku tasandil, kuid suureks ja reaalsemaks saab ta vaid koos tegutsedes. Välised ohud – näiteks rünnak või blokaad – tunduvad ajaloost tuttavlikena, kuid sisemised ohud – näiteks rahutused, kuritegevus jm – ei pruugi olla selgelt piiritletavad.

Julgeoleku all mõistetakse riigi või organisatsiooni turvalisust ja kaitset nii väliste kui ka sisemiste ohtude eest. Eesti julgeolek põhineb riigi iseseisvusel, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Seetõttu on lojaalsed, toimetulevad ja aktiivsed kodanikud need, kes elu edasi viivad ja oma tegutsemisega kindlustunnet loovad. Nii on riigi julgeoleku juured tema kodanikes kinni. Demokraatia eeldab kokkuleppeid, suuremad sammud riigi huvide eest seismisel ühist tegutsemist.

Igal inimesel on võimalik Eesti julgeolekusse panustada talle sobival moel ja seista hea selle eest, et Eesti oleks hoitum. Lisaks otseste sõdurioskuste arendamisele on selleks palju muid võimalusi, mida peale Kaitseliidu pakuvad ka Naiskodukaitse, Küberkaitseüksus, Noorte Kotkaste ja Kodutütarde organisatsioonid.

Noorsootööl võikski peatuda, sest homne saab alguse noortest. Uue põlvkonna sirgumisele kaasaaitamine on investeering tulevikku. Vanasõnagi väidab, et kes nooruses ei püüa, see vanaduses ei leia.

Kui noortel on piisavalt mitmekesiseid enese proovilepaneku võimalusi, siis nad leiavad üles oma kutsumuse. Kui neil on piisavalt dialoogivõimalusi, siis nad õpivad asju lahendama läbirääkimiste abil. Kui neil on võimalik teisi aidata, siis saab nende suhtumisest nende tõde ja põhiväärtus. Kui selliseid toimetulijaid on palju, siis on ka kogukond sidustatum, tegusam ning suudab pakkuda enam oma liikmetele. Hoitakse kokku. Noortetöös saab arenguvõimalusi noor, aga ka noortega tegeleja.

Organisatsiooni töös osaledes saab minna üle mugavuspiirist: katsetada uut, loodetavalt vaimustuda ja kindlasti oma vaba aega ohverdada... aga vastu saab parema mina. Kui saad ise paremini hakkama, suudad aidata teisi. Vähetähtis pole ka uute sõprade ja tuttavate võrgustiku teke. Koos teistega on lihtne vabatahtlikust initsiatiivist tekitada suuri ja väikseid ettevõtmisi – aidata lastekodulapsi, korraldada suurperede üritusi jmt. Tekib oma ninast kaugemale vaatamise oskus ja tahe sekkuda.

Aktiivsete kodanike kumuleerimisel aga on võimalik rääkida ühtehoidvast ja tugevast kogukonnast, kus juhtub palju meeliköitvat. Tugevatel kogukondadel ja aktiivsetel kodanikel põhineb aga suutlik riik.

Ühisnädala raames teevad Kaitseliidu malevad oma uksed lahti uutele noortejuhtidele.

Arvamuslugu on Ühisnädala artiklitesarjast "Kust tuleb kogukonnatunne?". Maakondlike arenduskeskuste, KÜSKi ja sihtasutus Domus Dorpatensise poolt korraldatav Ühisnädal leiab aset käesoleva aasta 24. novembrist 30. novembrini ning selle raames toimub üle Eesti sündmusi, kus tutvustatakse omaalgatuslikke ettevõtmisi ning räägitakse kodanikuühiskonna tähtsusest ja rollist riigi arengus. www.uhisnadal.ee.

Toimetaja: Rain Kooli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: