"Pealtnägija": Nepali katastroof 20 päeva hiljem

Hiina-Nepali piiril toimunud maalihkes ning äkktulvas on hukkunud 1400 ja teadmata kadunud 5000 isikut, nende seas kaks eestlannat. "Pealtnägija" uuris, milline on viimane seis.
26. augustil tabas Hiina ja Nepali piiril asuvat orgu maalihkest ja liustiku purunemisest tingitud äkktulv, milles viimastel andmetel on hukkunud 1400 ja teadmata kadunud 5000 isikut, nende seas kaks eesti turisti. Ehkki möödas on ligi kolm nädalat, on olukord tingituna piirkonna eraldatusest ja poliitilistest piirangutest endiselt äärmiselt segane.
26. augusti hommikul, pisut enne kella kaheksat Nepali aja järgi tegi Gyirongi piiripunktis joogahuviliste grupp giid Viktorija Darakova juhtimisel harjutusi. 32-liikmelise grupi koosseisus oli ka kaks Eestist pärit daami.
Umbes 40 minutit hiljem tabas sama paika justkui maailmalõpp. Parima teadmise järgi toimus umbes viie kilomeetri kõrgusel mägedes maalihe, kus sisuliselt pool mäge langes alla, tõmbas kaasa liustiku, tabas jõge ning kogu see mass paiskus kiirusega umbes 50 meetrit sekundis mööda orgu allapoole.
Varingu algusest esimese asustatud punkti tabamiseni kulus seitse minutit.
Kokku ligi sajakilomeetrisel teekonnal jäi jääst, veest, mudast, kividest ja rusudest vall mitme kaamera vaatevälja. Totaalseks hävinguks piisas vaid mõnest sekundist. Meeletu jõud pühkis siledaks sillad ja külad, kandis minema ja mattis mutta veokid, rääkimata inimestest. Vaid üksikud jõudsid ronida mööda oru nõlva ülespoole.
Esimesed teated kõrgemal mägedes juhtunust jõudsid pealinna loetud minutitega, aga katastroofi kogu ulatusest pilt puudus, sest ära oli lõigatud nii side kui ligipääs.
Eesti aukonsul Nava Raj Dahal, kes on ise turismiettevõtja ja korraldab reise ka pühale mäele Kailashile, oli esimeste hulgas, kes õnnetusest kuulis
"Ma olin Tamils – Tamil on Katmandu oru peamine turismikeskus, mistõttu jõuavad uudised minuni väga kiiresti. Niipea kui kuulsin, et kaks eestlast on kadunud, hakkasin ühendust võtma Nepali politsei, Nepali turismiameti, välisministeeriumi, siseministeeriumi ja kohalike võimudega. Püüdsin välja selgitada, milline ettevõte nende reisi Kailashi korraldas ja kuidas see reis korraldati. Milline on olukord? Kõik need asjad," rääkis ta.
Neli päeva pärast katastroofi tunglesid Katmandus asuva riikliku haigla ees sajad meeleheitel inimesed, otsides infokilde lähedastest.
Vahepealsete päevade jooksul on ka välismaalt kohale lennanud palju omakseid, kes püüavad ülesvoolu asuvasse katastroofipiirkonda jõuda. Nende seas 50-aastane Indiast pärit aga Ameerikas elav ettevõtja Suresh. Ta otsis oma abikaasat, kes oli piirkonnas palverännakul.
"Ta reisis, et ületada piiri ja saatis mulle selle pildi, et öelda, et ta on koos oma grupiga teel Kailashi mäe poole," rääkis Suresh. "Sel ajal viibis ta Tiibeti ja Nepali vahelisel piiripunktis. Nii et ma tulin siia teda otsima ja ma püüan minna sõjaväelaagritesse, kas ma suudan ta leida või kas keegi on suutnud teda päästa."
Sarnasel palverännul oli ka Läti grupp, kuhu kuulusid kaks Eestist pärit naist. Grupi juht oli Läti joogaõpetaja ja elustiiliguru Viktorija Darakova, kes oli ka sisulooja, mistõttu on reis võrdlemisi hästi dokumenteeritud.
Grupp, kuhu kuulusid teiste seas 65-aastane staažikas Ida-Virumaa perearst Maria Aleksandrova ja 58-aastane juuksur Tallinnast Katrin Saar, alustas Riiast 8. augustil.
Kolmenädalase Nepali ja Tiibeti tuuri tipphetk oli palverännak ehk kora ümber Kailashi mäe, mis asub Hiina võimu all Tiibetis.
Saatusliku 26. augusti hommikul on grupp tagasi piiripunktis, et siseneda Tiibetist uuesti Nepali. Viimased kaadrid neist pärinevad kahte riiki ühendavalt Sõpruse sillalt. Selja taga oli neil kaks ja pool nädalat, kojusõit pidi toimuma nelja päeva pärast.
Hetkel puudub info, kas grupp oli tabamuse hetkel juba riigipiiri ületanud või mitte, kuid sellel pole väga vahet – laastamistöö on totaalne mõlemal pool.
"Meile teadaolevalt nad viibisid koos selle rühmaga, millega nad liikusid, Hiina ja Nepali vahelise piiripunkti vahetus läheduses või seal piiripunktis, mistõttu on kahjuks põhjust arvata, et nad on selles loodusõnnetuses hukkunud," sõnas välisministeeriumi konsulaarosakonna peadirektor Margus Särglepp.
Isegi nädalaid pärast katastroofi on ligipääs äärmiselt raske. Viimane asula, kuhu igaüks pääseb, on Biduri linn Katmandust kolmetunnise sõidu kaugusel, kuhu suundus ka Suresh. Kopterid tõid sinna kõrgemalt mägedest vahetpidamata surnukehi ja haavatuid.
"See info, selle läbitöötlemine seal kohapeal, uute faktide kinnitamine, see kõik võtab oma aja, aga meie välisministeeriumina ja samamoodi ka meie kolleegid teistes ametkondades ja teistes riikides kinnitavad ikkagi ainult seda infot, mis neil faktiliselt on olemas," ütles Särglepp.
Suresh otsustas oma silmaga vaatama minna mudalaviini purustusi, mis asuvad mõnisada meetrit eemal oru põhjas. Seal muutus ta süda veel raskemaks.
"Oleme katastroofi epitsentrist peaaegu 50 miili (80 kilomeetri) kaugusel ja ma näen, et muda tase on nii kõrge ja ma ei suuda ette kujutada, milline rusude hulk võis Gyirongi piiripunktis olla. Mind paneb muretsema, kuidas kõik need kivikamakad võisid inimesed puruks pressida," sõnas ta.
Eest naised on endiselt ametlikult teadmata kadunud. Nende pered kinnitasid, et on andnud DNA näidised, mis ametlikke kanaleid pidi Nepali ja Hiina võimudele saadetakse.
Diplomaadid ja konsulaartöötajad panevad südamele, et eriti väljapoole Euroopat ka eksootilistesse piirkondadesse reisimisel tasub end registreerida välisministeeriumi vastavalt veebilehel ja soetada reisikindlustus.
Toimetaja: Valner Väino
Allikas: "Pealtnägija"









