Jaromir õpib Tallinna Kesklinna Vene gümnaasiumi 9. klassis. Kuna eestikeelse õppe reform on praeguseks jõudnud kuuenda klassini, omandab Jaromir haridust ikka osaliselt vene keeles. Poisil läheb koolis hästi ja ütleb, et sai hea keele tänu eraõpetajale.

"Ülejäänud klassil läheb päris hästi. Nad saavad hakkama, aga mingid probleemid tulevad. Vaja õppida ikka veel. Kõige raskem õppida eesti keeles on ühiskonnaõpetus, sest on väga palju sõnu, mida me eesti keeles ei kasuta, nagu venekeelsed rääkijad, ja vaja õppida mingisugust terminit, et oleks kergem tundides rääkida," sõnas Jaromir.

Direktor Ingar Dubolazov ütles, et noorte eestikeeleoskus venekeelsetes koolides ongi väga erinev. Leidub neidki, kes näiteks 7. klassis ei saavuta isegi algtaset A2.

"Lihtlaused, et räägi ühe lausega enda perest, oma hobist, kus sa õpid, kus sa elad - need ei tule vigadeta, kui üldse. Nende õpilaste puhul võib väga kõrge tõenäosusega öelda, et 9. klassi lõpuks neil pole piisavat keeleoskust, et edasi õppida," sõnas Dubolazov.

Nii juhtus ka tänavu, et enam kui kahesajast Tallinna lapsest, kellel veel praegu septembriski koolikohta pole, on suur osa just üleminekukoolidest.

"120 last üleminekukoolist on ilma koolikohata. Kes need lapsed konkreetselt on, kas neil põhikooli lõpetamise tingimused on täidetud või ei ole, see selgub alles tulevikus, kui me võtame nendega ühendust," lausus Tallinna abilinnapea Andrei Kante.

Halva keeleoskusega noori peaks ootama ees ettevalmistav õpe. Dubolazovil sellesse suurt usku pole.

"Kas neid õppekohti pole piisavalt või need õppekohad pole seal, kus on need õpilased. Või need õpilased ei soovi nendes kohtades õppekohtades osaleda. See on see karm reaalsus täna," ütles Dubolazov.

Vene emakeelega noorte keeleoskuse parandamisesse panustab miljonite eurodega nii Tallinn kui ka haridusministeerium. Kui eelmistel aastatel said ministeeriumilt toetust vaid varasemad venekeelsed koolid, siis nüüd on sama summa sees ka eestikeelsed koolid, kus õpib vähemalt 10 protsenti muukeelseid noori.

"Kool võib korraldada lisa eestikeele tunde. Juhul, kui kool edendab eestikeelset õpet, siis näiteks rühmadesse saab jagada. Lisaks sellele seda ressurssi on võimalik jagada ka huvitegevuse rahastamiseks," sõnas Kante.

Jaromir aga tahab pärast põhikooli lõppu minna Pelgulinna riigigümnaasiumisse, et tulevikus saada inseneriks.