Kui 2011. aastal Lähte ühisgümnaasiumi algklasside maja valmis sai, olid paljud rõõmsad, et lapsed said õppimiseks head ruumid, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Juba mõne aja pärast aga hakkasid õpilased kurtma paha lõhna ja peavalu ning muid tervisehädasid. Ruumi mõõdistasid teadlased ja terviseameti inimesed. Esialgu selgus, et midagi lubatud normidest kõrgemat hoones pole.

Tänaseks on siiski jõutud tõdemusele, et ehituse käigus on liigselt kiirustatud ning tõenäoliselt ei lastud betoonil piisavalt ära kuivada.

Lähte kooli direktor Üllar Loks ütles, et tõenäoliselt ei olegi keegi midagi valesti teinud.

"Lihtsalt ei ole olnud piisavalt kompetentsi selle kohta, kuidas teha nii, et tagajärjed oleks täielikult välditud. Ütleme nii, et meie ehituslikud normid Eestis ei ole veel kõiki asjaolusid arvestavad. Lühidalt öeldes on nii, et betooni mõõdistused niiskuse suhtes toimusid betooni pinnalt," rääkis ta.

Nii tekkis olukord, kus betoon jäi seest niiskeks, niiskus tungis aegamööda betoonist välja tekitades reaktsiooni põrandakatteliimi ja põrandakattega. Need hakkasid omakorda keemilisi ühendeid õhku paiskama ja sealt ka ebameeldiv lõhn.

Ehitusekspert Kalle Pilt ütles, et olukorra lahendamiseks on kõige mõistlikum vana kate eemaldada, aluspind betoonini lihvida ning seejärel paigaldada uued katted.

"Esimene variant on lihvida pealmine kiht maha koos kahjustatud osaga maha. Teine variant on töödelda betooni teiste kemikaalidega, mis neutraliseerivad kahjustavad kemikaalid. See teine variant ei ole kõige parem, sest see muudab ka betooni enda koostist ja selle ehitustehnilised näitajad võivad siis langeda ja see võib tekitada muid probleeme. Ja kolmas variant on selline, et see betoonikiht, pärast katte eemaldamist ja kuivatamist, katta sellise ainega, mis ei lase kahjulikke kemikaale sealt läbi," selgitas ta.

Pilt ise just viimast varianti pooldabki ning seda on soovitanud ka mitmed teised eksperdid.

Otsus lõpetada õppetöö probleemses koolimajas tähendab aga seda, et homsest naasevad kooli ka kümmekond õpilast, kelle vanemad otsustasid lapsed koolist koduõppele võtta, sest kartsid lastele terviseprobleeme.

Märtsi lõpuks peaks koolihoones remont tehtud saama.

Seda, kui kalliks remonttööd lähevad, koolijuht veel ei tea.

"Rahaga on nii, et seda võib veel kuskilt leida, aga kui on tervis või usaldus läinud, siis seda on palju keerulisem tagasi saada. Mõnikord täiesti võimatu," ütles Üllar Loks.