Ladina keelt saab praegu õppida ainult suuremate linnade era- või eliitkoolides ja see põhineb üksikute õpetajate ja lapsevanemate initsiatviivil, vahendasid ERR-i raadiouudised.

"Riigigümnaasiumides ei ole reeglina ladina keelt. Maagümnaasiumid, kus see on enne olnud, on nüüd põhikoolid, näiteks Türi või Audru. Väikeste maakoolide hea kogemus ei ole kahjuks jõudnud riigigümnaasiumidesse," rääkis Kristi Viiding.

Tema sõnul on ladina keel ja kreeka keel ka tänapäeval vajalikud. Neid keeli peavad tundma mitmete elualade esindajad, näiteks, arstid, botaanikud või teoloogid.

"Mida see meilt ära võtab, kui meil seda ei ole? See võtab meilt ära olulise võimaluse näha maailma mitmekesisemana. Näha kultuuri ja meie juuri palju mitmekesisemana kui nad on. Aga näha ka tänapäeval loodavat kultuuri palju mitmekesisemana, palju allusiooniderohkemana kui see on," ütles Kristi Viiding.

Ta näeb ühe võimalusena e-kursustena valikaineid.

Haridus- ja teadusministeeriumi keeleosakonna nõunik Tõnu Tender sõnas, et ministeeriumi jaoks on eelisjärjekorras nüüdiskeelte arendamine ning kõigeks paraku vahendeid ei jätku.

"Ma kahtlen, et Eesti riik suudaks praegu tagada igal pool ladina keele õpetamise. Me oleme soovinud ise, et koolis oleks õpetatavate keelte hulk suurem, et valikut oleks rohkem. Aga esimene eelistus on ikkagi nüüdiskeeled, et meie noored õpiksid, oskaksid kahte tänapäeva keelt," selgitas Tender.